Pole seda ka legendaarse Warren Buffetti Berkshire Hathaway. Ehkki ametlikult pole Berkshire investeerimisfond vaid hoopis valdusfirma või lihtsalt konglomeraat, sisuliselt on tegemist siiski aktiivselt juhitava investeerimisfondiga.

Maailma tuntuimaks fondiks on Nobeli fond, ehkki ilmselt üsna vähesed seostavad seda fondi investeerimisega.

Nobeli fond on 29. juunil 1900 asutatud eraõiguslik fond, mis käsutab ettevõtja ja leiduri Alfred Nobeli pärandit. Nobeli fondi põhitegevuseks on investeerimine eesmärgiga säilitada ja kasvatada fondi vara.

Eelmisel nädalal teatas fond, et alandab Nobeli preemia suurust viiendiku võrra kaheksale miljonile Rootsi kroonile (veidi alla miljoni eurole) võrrelduna varasema 10 miljoni krooniga.

Nagu paljud teisedki fondid, on ka Nobeli fondi tootlus madalate intresside ja aktsiaturgude volatiilsuse tõttu kehvakene.

“Kadunud dekaad algas meie jaoks aktsiate üsna suure osakaaluga,” ütles Nobeli fondi tegevdirektor Lars Heikensten, viidates USA aktsiaturgude üsna süngele minevikule alates 2000. aastast.

Ajakiri Fortune kirjutas, et 31. detsembri seisuga oli Nobeli Fondi investeeringute väärtus 419 miljonit dollarit. Viimase 10 aasta tootlus on jäänud vahemikku 1,5 kuni 2 protsenti aastas, aga preemiate ja tegevuskulude tasategemiseks oleks kolme ja poole kuni neljaprotsendilist tootlust, ütles Heikensten ajakirjale.

Fortune kirjutab, et fond on viimasel viiel aastal muutnud investeerimisportfelli struktuuri. Kui 2007. aastal oli aktsiate osakaal 67 protsenti, siis eelmisel aastal oli see kahanenud 47 protsendile. Peamiselt on investeeritud USA ja Euroopa riikide ettevõtete aktsiatesse. Intressitoodete osakaal on jäänud samaks, aga nn alternatiivsed investeeringute (kinnisvara, riskifondide ja erakapitalifondide) osakaal on enam kui kahekordistunud 12 protsendilt 33-le.

Ehkki investeerimisotsused tehakse fondi sees, on Nobeli fond moodustanud Rootsi finantsistidest koosneva komitee. Strateegilise muutusena kavatsetakse vähendada aktsiate osakaalu fondis 20 kuni 25 protsendini. Lisaks otsitakse investeerimisvõimalusi madalama portfellihaldustasuga fondidesse.

Heikensteini sõnul jääb fondi tootlus ka lähemateks aastateks madalaks.

Eelmisel nädalal sai uue hoobi Soome tööstuse lipulaev Nokia – või kas seda saabki enam põhjanaabrite majanduse lipulaevaks nimetada. Nokialt tuli järjekordne kasumihoiatus ning teade 10 000 töötajate koondamisest.

Tehnoloogiauudiste veebisaidis PandoDaili ilmus Farghad Manjoo kommentaar pealkirjaga RIP, Nokia (1865-2014).

“Nokia on sisenemas surmaspiraali,” kirjutab Manjoo. “Nokial saab otsa raha, saab otsa aeg ja saavad otsa valikud,” lisas ta. Tema sõnul tegi tegevjuht Stephen Elop veidi üle aasta tagasi julge sammu pöörates ajaloole selja loobudes Symbiani operatsioonisüsteemist. Otsus hakata koostööd tegema Microsftiga oli julge, aga Elop teadis väga hästi, et ka riskantne, mis on ka loomulik, sest ilma riske võtmata pole tehnoloogiasektoris edu võimalik.

Lumia telefonid on väga head, aga neil on üks häda – keegi ei taha neid. Lisaks väga heale riist- ja tarkvarale on tänapäeva mobiilitööstuses vaja ka arendajate tähelepanu, mida saavutab vaid tugeva positsiooniga jaeturul. Kuna Nokia turuosa järjest kahaneb ja konkurendid, Apple ja Google tegelevad samuti väsimatult innovatsiooniga, mis teeb turuosa võitmise väga raskeks.

Avaldatud RUP.ee Profiblogis