Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna analüütiku Kristjan Pungase sõnul mõjutab toiduainete hindu jätkuvalt väliskeskkond. "Eelmise aasta kehva saagikuse ning kasvava nõudluse tõttu on aiasaaduste hinnad tõusmas, mis oli ühtlasi veebruari tarbijahindade tõusu peapõhjuseks. Arvestades toidutoorme hinnatõusu jätkumist välisturgudel, ei pruugi toidu kallinemine tavatarbija jaoks veel läbi olla," rääkis Pungas.

Samas märkis ta, et teiselt poolt on kõrged toidutoorme hinnad välisturgudel soodustanud siinsete tootjate ja töötlejate eksporti, suurendades nende marginaale.

"Geopoliitiline olukord Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on kaasa toonud ka nafta kallinemise, mis ühtlasi avaldus mootorikütuse jaehindades. Suuremal määral peaks selle mõju kajastuma märtsi hindades. Eelmainitud tegurite tõttu võib lähikuudel oodata aastase inflatsiooni kõikumist viie protsendi lähedal," lausus Pungas.

Ta lisas, et sarnaselt jaanuarile võis ka veebruaris täheldada osade teenuste kallinemist. "Samas neid teenuseid, kus hindu korrigeeriti, oli vähem ning hinnamuutused olid ka tagasihoidlikumad kui jaanuaris. Teenuste hinnamuutuse põhjuseks võib olla mõnede sisehindade tõus ning osalt ka euro kasutuselevõtu järelmõjud. Näiteks kallinesid kuuga söömine väljaspool kodu ja juuksuriteenused ühe protsendi võrra."

Ministeerium märkis oma teates, et välistegurite tõttu kiirenes eurotsooni inflatsioon esialgsel hinnangul jaanuari 2,3%-lt veebruaris 2,4%-ni.

Vaatamata osade eurotsooni riikide nõrkadele majandusarengutele võib Euroopa Keskpank hinnatõususurvete leevendamiseks juba kevadel baasintresse tõstma hakata.

Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere ütles, et toidutoorme hinnatõus maailmaturul kestab.

"Kui võrrelda Eesti toiduhindade arengut teiste Euroopa Liidu riikide omaga, siis on meil hinnad paljuski juba ette reageerinud. Eelkõige kehtib see näiteks teravilja- ja piimatoodete kohta. Samas pole maailmaturul toimunu veel jõudnud üle kanduda näiteks siinsete lihatoodete hindadesse. Selle põhjus võib olla tugevam konkurentsisurve selles segmendis, mis on aidanud seni hindu vaos hoida," rääkis Lindpere.

Keskpank märkis oma teates, et kuigi maailmaturu toormehinnad on tõusnud, on inflatsiooniootused euroalal püsinud siiski eesmärgile lähedal.

Lindpere lisas, et ligikaudu poole veebruari hinnatõusust põhjustas köögivilja 14-protsendiline kallinemine, mis on märgatavalt enam kui tavaliselt.

Erakordsete hinnatõusudena hakkasid veebruaris lisaks köögivilja kallinemisele silma majapidamistekstiilide hinnatõus 3,9%-ga, autokindlustuse 4,6-protsendine ja margariini 7,7-protsendine hinnatõus. Restoranides pakutava alkoholi hind tõusis 3,2 ja lillede hind 4,4%. "Nende tegurite koosmõju hinnataseme tõusu on siiski vähetähtis, jäädes alla 0,1 protsendipunkti," ütles Lindpere.

Ta lisas, et tööturu olukord on mõneti paranenud, kuid see ei ole inflatsiooni siiski märkimisväärselt kiirendanud. Ökonomisti sõnul kasvas hõive 2010. aasta neljandas kvartalis hoogsalt ning tulemustasude taastamine detsembris andis tunnistust olukorra normaliseerumisest ettevõtetes.

"Alusinflatsioon on küll pea iga kuu tõusnud, kuid on endiselt madalal 0,9 protsendi tasemel. Oluline on, et praegune nafta- ja toiduhindade tõus ei kujuneks põhjenduseks palgatõusule. Palk peaks eelkõige sõltuma siiski töötaja tootlikkusest."

BNS