Ühist majandusvalitsust juhiks esimesed kaks ja pool aastat Euroopa Liidu president Herman von Rompuy ja see moodustataks euroriikide liidritest ja valitsuste liikmetest. Pärast seda saaksid presidendi ametikohale kandideerida teised eurotsooni maade liidrid. Valitsus koguneks kaks korda aastas ja see koordineeriks eurotsooni majandusküsimusi.

"Me liigume eurotsooni suurema majandusliku lõimumise poole," ütles Sarkozy.

Merkel ja Sarkozy kinnitasid ühtlasi veelkord oma usku ühisrahasse ja märkisid, et jõuliste uuenduste eesmärgiks on euro usaldusväärsuse taastamine. Merkeli ja Sarkozy hinnangul on Euroopa Stabiilsusfond (EFSF) praegu piisavalt suur.

"Ühisraha tugevdamiseks peab eurotsoonis olema tugevam finants- ja majanduspoliitika," tõdes Merkel,  kes on samuti veendumusel, et euroala majandus vajab karmimat ohjamist.

Riigipeade arvates peaksid kõik euroriigid järgmise aasta suveks põhiseaduses paika panema riigivõla ülempiiri ja kriiside vältimiseks tahetakse kehtestada finantstehingute maks, mis ei võimalda turgudel enam nii hõlpsalt spekuleerida.

Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso tervitas teisipäeval "olulisi kokkuleppeid", millele tema sõnul Merkel ja Sarkozy kohtumisel jõudsid.

Turud ootasid pingsalt Sarkozy ja Merkeli kohtumise tulemusi ehk seda kas sealt suudetakse anda signaali, mis suurendaks usaldust eurotsooni vastu. USA aktsiaturud liikusid pärast kohtumist siiski miinusesse.

"Sarkozy ja Merkeli kohtumine Pariisis valmistas pettumuse, sest ei seal tehtud plaanides jääb vajaka otsustavatest meetmetest, millega eurotsoon kriisist välja tuua," hindasid õhtul näiteks Charles Schwabi analüütikud.

"Prantsuse-Saksa kohtumine ei toonud kaasa midagi uut ega kasulikku. Kui see on kõik, mis neil öelda, siis mis mõte on sellist kohtumist üldse korraldada," arvas omakorda majandusmõttekoja Re-Define analüütik Sony Kapoor.

BNS