Tegelikkuses on siiski vähe neid, kes nii karmi sõnumit usuvad, arvavad Admiral Marketsi analüütikud. Viimasel ajal on ka kuulda olnud, et maksulaekumised on olnud siiski mõnevõra prognoositust paremad. Seega ei peaks USA riigikassa homseks siiski päris tühi olema ja pankrotiks veel põhjust ei ole.
 
Vabariiklaste ja demokraatide tants eelarvepoliitika ning võimaliku võlapiiri kergitamise ümber on kestnud juba nädalaid. Kuna varasemalt välja käidud tähtajaks ei ole vajadust midagi veel ära otsustada, on kemplemine ilmselt ka jätkumas. Suure tõenäosusega see siiski lähinädalatel mingi tulemuseni viib. Kuid hetkel on muidugi keeruline näha milline poliitiline jõud oma tahtmistes rohkem peale jääb.
 
Palju olulisem küsimus turgude jaoks võlalimiidi temaatika kõrval on aga see, milliseks kujunevad reitinguagentuuride võimalikud sammud. Kui Standard & Poor’s (S&P) 18. aprillil USA reitingule negatiivse väljavaate omistas oli agentuuri peamine sõnum selge – USA võib sattuda oma eelarvepuudjäägi majandamisel lähiaastatel hätta. Praegused arengud seda ka kinnitavad.
 
14. juulil otsustas S&P tooni USA suhtes veelgi karmistada ning langetas reitingu negatiivse väljavaate astme võrra veelgi madalamale tasemele. Selle kohaselt on järgneva 90 päeva jooksul märkimisväärne tõenäosus, et reiting langetatakse. Seega võib reitingu kärbe saabuda hiljemalt oktoobri keskel. Mõistagi sõltub see lõpuks sellest millise kokkuleppeni lõpuks USA poliitilised jõud edasiste meetmete osas jõuavad.
 
Kuigi maailma juhtriigi fiskaalsituatsioon ei peaks olema üllatav ja uus info, annaks S&P samm turgudele kahtlemata vägagi negatiivse signaali. Selle mõju turgude käitumisele on küll keeruline hinnata, kuid selge on see, et USA võlakirjade AAA reitingu kaotamine tooks võlakirjadesse müügisurve selliste tuurosaliste poolt, kel kõrgeim reiting positsioonide eeltingimuseks. USA võlakirjade kui senise finantsriskide hierarhia ühe alustala madalam reiting mõjutaks ilmselt ka mitmete riskivarade käitumist.
 
Dollari puhul vääriks madalam riigireiting suuremat riskipreemiat ning nõrgenemine muude reservvaluutade – näiteks Šveitsi frangi ning jeeni, samuti tõenäoliselt ka euro suhtes jätkuks. Samas avaldaks üldine riskisentimendi nõrgenemine ja riskivarade müük toetust dollarile valuutade suhtes, mis on tundlikud globaalse majanduskasvu suhtes (nn. toorainevaluutad ning arenevate riikide valuutad).

 Juhul kui USA ei suuda lähiajal eelarvepuudujäägi vähendamise pikaajalist kava vastu võtta ning praegune majanduse jahenemine viib väga madala kasvuni või koguni kasvu seisakuni, võib müügisurve nii aktsiaturgudel kui võlakirjaturgudel võtta suurema ulatuse. Sel puhul toimuks riskivarades ulatuslikum korrektsioon. Tüüpilised carry-valuutad dollari suhtes tõenäoliselt nõrgeneksid.
 
Kuigi nii jeen kui frank on valuutad, mille puhul tuleb arvestada ka nimetatud riikide keskpankade interventsiooni võimalusega, tundub, et nii USD/CHF kui USD/JPY on USA negatiivseimate arengute korral parimate väljavaadetega. Lisaks võib märkimisväärse tõenäosusega öelda, et  dollari volatiilsus on tõusuteel.