Tervisekontroll on üks osa tööga toimetulemise jälgimisest, mille eesmärk on edendada tervislikku, turvalist töökeskkonda ja töötajate individuaalseid ressursse, et parimal võimalikul viisil ühendada töökeskkonna vajadused ja töötajate võimed.

Sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ § 2 lg 1 p 1 ja 2 sätestavad tööandjale töötaja tervisekontrolli suunamise alused. Esimeseks aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Riskianalüüsist peavad selguma lisas 1 loetletud töökeskkonna ohutegurid, millega töötaja oma töökohal kokku puutub ja mis võivad põhjustada töötajale tööga seotud haigestumist. Samuti peab riskianalüüs tooma välja nende ohutegurite mõju ja kestuse töötajale tööpäeva või töönädala jooksul. Teiseks aluseks on andmed töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub,
kui see teave ei sisaldu punktis 1.

Eelmainitud määruse § 5 lg 2 sätestab, et töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul. Töötajad peavad tervisekontrolli läbima kindlasti siis, kui töö on spetsiifilist haigestumisohtu põhjustav ja selle puhul on terviskontroll töö alustamise eeltingimuseks või töö jätkamine eeldab regulaarseid meditsiinilisi läbivaatusi, sõltuvalt töökeskkonna ohuteguritest.

Määruse lisa 1 sätestab töökeskkonna ohutegurid või töölaadi, mis on aluseks töötajate tervisekontrolli suunamisele. Peamised ohutegurid on füüsikalised, keemilised, bioloogilised (2-4 ohurühma tegurid), füsioloogilised, töölaad (öötöö ja töötamine kuvariga) ning muu ohutegur või töölaad, mida ei ole eelnevalt nimetatud, kuid mis võib põhjustada tööga seotud haigestumist.

Janika Rõõmus,
töötervishoiu tööinspektor
Tööinspektsioon