Tallinna börsil oli tõus mõnevõrra tagasihoidlikum. Börsiindeks OMXT kerkis nädalaga 4,11 protsenti, mis oli seitsme nädala suurim tõus. Ainsateks langejateks olid Arco Vara ja Tallinna Kaubamaja aktsiad. Arco Vara teatas oodatust suuremast kahjumist.
Lisaks kuue keskpanga ühisaktsioonile, mis võimaldab kommertspankadel odavamalt dollareid saada, mõjusid turgudele positiivselt ka USA majandusnäitajad. Nimelt oli mustal reedel Ühendriikide jaemüük kõigi aegade suurim ning reedel teatas USA tööministeerium 120 000 uue töökoha loomisest ning tööpuuduse langemisest 8,6 protsendiga.
Ehkki eelmise nädala tegevus ei olnud nii suur nagu USA Föderaalreservi 2008. aastal läbi viidud võlakirjade tagasiostmise programm ja rahandusministeeriumi Pankade Probleemsete Varade Päästmise Programm (TARP), saatsid keskpangad turgudele signaali, et nad on valmis krediidikriisiga toimetulekuks tegutsema.
Tulles tagasi keskpankade ühisaktsiooni juurde, siis taolised koordineeritud tegevused on küll haruldased, aga eelmise nädala oma polnud kaugeltki pretsedenditu. 2008. aastal toimus analoogiline ühistegevus ning keskpangad sekkusid ühiselt turgudele ka pärast 2001. aasta 1. septembri terrorirünnakut. Pangandusringkondade ühistöö ulatub tagasi 1931. aastasse, kui pangad asusid koostööle Rahvusvaheline Arvelduspanga (BIS) kaudu pärast Austria suurima panga, Viini Creditanstalti kokku kukkumist, kirjutab The Wall Street Journal. See ühisaktsioon oli aga liiga hiline ja liiga väikesemahuline, mistõttu ülemaailmne majanduskriis levis edasi Saksamaale ja mujale.
Kokku on keskpangad viimase 80 aasta jooksul ühendanud finantskriiside ajal oma jõud vähemalt seitsmel korral.
Ajalugu on näidanud, et keskpankade interventsioon võib olla teatud varaklasside tootlusele päris hea. Näiteks USA aktsiaturud olid kolm kuud pärast 2008. aasta ühisinterventsiooni kerkinud keskmiselt 9,1 protsenti, aasta päras 10,6 ja kahe aasta pärast 24,5 protsenti. USA aktsiate keskmine tootlus aastatel 1900 kuni 2010 oli aga 6,3 protsenti. (Tegemist on reaaltootlustega).
USA võlakirjade tootlused olid keskmiselt seitse, kaheksa ja pool ning 15,2 protsenti pärast kolm kuud, ühte ja kahte aastat pärast ühisaktsioone. Võlakirjade viimase 110 aasta keskmine tootlus on olnud aga 1,8 protsenti.
Majanduslehe analüüs, mis tugines Londoni ärikooli õppejõudude andmebaasidele, näitas, et mida lähedasem turg kriisi epitsentrile, seda väiksem on tõenäoliselt aktsiaturgude hilisem tulusus. Näiteks aasta pärast 2008. aasta oktoobris toimunud interventsiooni olid Euroopa aktsiaturgude tootlus 20 protsendipunkti võrra USA aktsiaturgudest suurem. Analoogiline oli olukord aasta pärast 2001. aasta terrorirünnakut, mil Euroopa turud olid kukkunud vaid 6,2 protsenti võrrelduna USA 15 protsendiga.
Pärast Venemaa 1998. aasta kriisi oli olukord aga vastupidine – aasta pärast keskpankade ühisaktsiooni olid USA aktsiaturud kerkinud Euroopast 19 protsendipunkti võrra rohkem.
Analüütikud usuvad, et pärast eelmise nädala ühisaktsiooni on kõige suurema tõusupotentsiaaliga USA aktsiaturud.
“Raha, mis oli Euroopas, võib liikuda siia,” ütles majandusajalehele investeerimisfirma Constellation Wealth Advisors investeeringute juht Sam Katzman.
Võitjaks võivad osutuda ka arenevad turud. Ehkki arenevaid turge on finantskriiside eest kõvasti karistatud, on pärast viimaseid kriise olnud nende tootlused tunduvalt paremad. Näiteks aasta pärast 1997. aasta aasia kriisi olid arenevad turud kaotanud peaaegu veerandi oma väärtusest (Eesti peaaegu kaks kolmandikku), aga kümnend hiljem, aasta pärast 2008. aasta finantskriisi, olid arenevad turud kerkinud 89 protsenti (Eesti 2,5 korda).
Euroopa võlakriisi jaoks on uus nädal väga oluline. Euroopa Liidu tippjuhid peavad nädala lõpul jõudma kokkuleppele, milline saab olema eurotsooni tulevik ning ülejärgmine nädal näitab, mida turud sellest arvavad.
Ees on ärevad ajad.
Tõnis Oja,
rahakompass.ee
