Ameerika Ühendriikide aktsiaindeks S&P 500 kerkis nädalaga 3,8 protsenti 1285,09 punktini, ehk kõrgeimale tasemele alates 1. oktoobrist. Alates kuu algusest on indeks kerkinud 14 protsenti ning on teel suurima kuise tõusuni alates 1974. aastast.

“Kriisiolukord on vähenenud,” kommenteeris Bloombergile turul toimunut varahaldusfirma Fort Washington Investment Advisors fondijuht Nick Sargen. “Euroopa poliitikud võitsid lisaaega,” ütles ta ja lisas, et tegemist ei ole lõpliku lahendusega, kuid see kokkulepe vähendas turgudel vahetut riski.

Vaatamata neljapäevasele korralikule tõusule oli meie börsi nädalane tõus üsna tagasihoidlik – 1,32 protsenti 589,26 punktini. Kuu algusest on börsiindeks OMXT kerkinud 9,8 protsenti, mis on indeksi suurim kuine tõus alates 2010. aasta jaanuarist. Tänasest päevast sõltub, kas selle aasta oktoobrikuine tõus on viimase 20 või 22 kuu suurim. On aga üsna kindel, et tegemist on parima oktoobriga Tallinna börsi ajaloos.

Meie finantsspetsialistide esimesed (ilmselt ka lõplikud) reaktsioonid võlakriisi kokkuleppele olid üsna skeptilised. Toon siinkohal valiku pealkirju kommentaaride pealkirju Äripäevast ja Postimehe majandusuudiste portaalist E24: “Tippkohtumine ei saa võlakriisile lahendust tuua”, “Tänased otsused ei lahenda süvaprobleemi”, “Kokkulepe võib matsu anda Prantsuse pankadele”, “ELi otsus ei muuda midagi”.

Muu maailma esiarvajad võtsid enne oma arvamuse väljaütlemist veidi rohkem mõtlemisaega. Uudisteagentuuridest Bloomberg ja Reuters tuli isegi neljapäeva õhtul midagigi ütlevaid kommentaare otsida lausa tikutulega.

Poliitikute esimesed reaktsioonid olid samuti kokkulepet tervitavad. USA president Barack Obama nimetas seda “oluliseks esimeseks sammuks” ning kinnitas, et kahtluseta on tegemist progressiga.

Finantsturgude eufooria peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et Euroopa liidrid tulid välja tugevama (loe: mahukama) plaaniga kui osati oodata. Kui varem spekuleeriti, et finantsstabiilisuse fondide mahud ulatuvad kokku kuni triljoni euroni, siis uue plaani kohaselt tõuseb fondide kogumaht 1,4 triljoni euroni. Sellest peaks jätkuma vajaduse korral ka Hispaania ja Itaalia päästmiseks ning ülegi jääma.

Suureks küsimärgiks jääb aga, kust Euroopa stabiilsusfondide mahu suurendamiseks raha võetakse. Suured lootused on Hiinal. Kohe pärast plaani vastuvõtmist helistas Hiina liider Hu Jintaole Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy.

Hiina oli varem mõista andnud, et on valmis Euroopat abistama, sest Vana Maailma finantskriis ohustab ka neid – Euroopa on Hiina suurim eksporditurg. Euroopa Finantsstabiilsuse fondi (EFSF) tegevjuht Klaus Regling alustaski oma Aasia ringreisi reedel Pekingist.

Teiseks kõhklusi tekitavaks aspektiks on Euroopa Keskpanga riiklike võlakirjade ostmine. Neljapäeval alustas keskpank Itaalia ja Hispaania võlakirjade ostmist. Mõjukad kriitikud eesotsas Saksamaa keskpangaga kutsuvad üles selle programmi lõpetamisele.

Ja lõpuks kolmas, ning arvatavasti kõige olulisem aspekt. Eurooa vajab majanduskasvu elavdamiseks strukturaalseid reforme. Neid on aga väga keeruline ellu viia.

Täna on viimane tööpäev Euroopa Keskpanga presidendil Jean-Claude Trichet’l. Trichet’d on kritiseeritud Euroopa Keskpanga viimase ja 2008. aasta suvel toimunud intressitõstmise eest. Samas oli Trichet see, kes juba eelmise aasta kevadel hoiatas, et alanud võlakriis ei puuduta ainult Kreekat. Financial Times kirjutas aasta tagasi, et väiksemate riikide juhid, kes pole maailma finantssüsteemi nii tugevasti integreeritud, ei saanud siis olukorra tõsidusest täiel määral aru. Aga kogenumatele suurriikide juhtidele jõudis sõnum kohale. Üks saadik oli just Trichet’ ettekande ajal vaadanud Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy poole, kes oli šoki tõttu näost valge.

Tõnis Oja,
rahakompass.ee