Euroopa Parlamendi saadiku Ivari Padari hinnangul on Euroopa Liidu (EL) eelarvekava läbirääkimistel mõistlikud kompromissid võimalikud.
"Läbirääkimiste protsess on olnud pikk, parlamendil on praegu suuremad õigused kui kunagi varem. Seega on küll rohkem demokraatiat, aga ka aega kulub rohkem," kommenteeris Padar täna toimunud teemahommikul ajakirjanikele.
Pärast viimasel ülemkogul sõlmitud kokkulepet avaldas Europarlament kohe sügavat rahulolematust. "Meie nurina põhipaatos oli, et tulevikul lõigatakse jalga ning konkurentsivõime kannatab," märkis Padar.
"Esmalt tuleks klaarida vanad võlad, vaja on suuremat paindlikkust ning tõsiselt tuleb edasi minna omavahendite teemaga," loetles Padar parlamendi peamisi seisukohti.
"Väiksem sõltuvus võiks olla liikmesriikide sissemaksudest. Selles osas võiks olla üheks lahenduseks finantstehningute maks, kuid selles ollakse üsna skeptilised praegu," lisas ta.
Parlament on teinud ka ettepaneku 11,2 miljardi euro suuruseks lisa-eelarveks, riigijuhid asuvad seda arutama mai keskel toimuval ülemkogul.
"Parlament tahab lahendust puuduolevatele vahenditele. Ma usun, et mõistlikud kompromissid on võimalikud," lausus Padar. "Kokkuleppeni loodame jõuda juulikuus."
Suurem rahaline pool on Padari sõnul selge ja lahendust on veel vaja nüanssides.
Põllumajanduspoliitikast rääkides märkis Padar, et selge ei ole veel see, et millises proportsioonis tehakse sissemakseid aastate lõikes. "Kuna hektarite arv suureneb, siis Eestis 75 protsendini 2020. aastaks EL-i keskmisest me ilmselt ei jõua," lisas ta.
Ühtlasi oleks Padari hinnangul vaja juurde siseriiklikku paindlikkust. "Seniste kokkulepetega on seda antud, aga seda võiks olla veel rohkem."
Ka riigikogu EL-i asjade komisjoni esimees Arto Aas uskus, et kompromissini suudetakse jõuda. "Toimunud on oluline lähenemine."
Aas lisas, et rahajagamised peavad olema jätkusuutlikud ning ei tohi muutuda riikide eelarvetele koormavaks.
Piiriülest ja tulevikku vaatavat on Aasa hinnangul uues eelarves rohkem kui varem, teadus- ja innovatsioonitoetused on kasvanud 20 protsenti.
Sarnaselt Padarile oli Aas skeptiline finantsehingute maksu osas. "Kõik riigid ei ole valmis sellega kaasa tulema."
Samuti teemahommikul osalenud europarlamendi saadik Indrek Tarand märkis, et ootab põnevusega, millise kompromissini jõutakse.
Tarandi hinnangul ei tohiks ühegi riigi eesmärk olla teise riigi tüssamine stiilis "meie saime rohkem, meie võitsime". "Ka sakslaste kannatus võib katkeda," lisas ta.
Ühtlasi märkis Tarand, et ei näe majanduslikku võluvitsa, mis teeks Eestist lähitulevikus netomaksja.
Kõik üritusel osalenud olid üksmeelel selles osas, et EL-i eelarves peaksid olema prioriteetsed piiriülesed projektid.
Märtsi täiskogul lükkas Euroopa Parlament pika EL-i eelarvekava aastateks 2014-2020 praegusel kujul tagasi. Kolmepoolsed läbirääkimised Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja liikmesriike esindava Nõukogu vahel algasid ülemöödunud nädalal.
