Investeeringud vähenesid eelmise aasta kokkuvõttes kümnendiku, jõudes tagasi 2002. aasta tasemele. Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm rääkis ajakirjanikele, et eelmise aasta neljandas kvartalis pöödus investeeringute maht aastases võrdluses siiski uuesti tõusule.

Palmi sõnul on väga oluline, et investeeringud läheksid õigetesse sektoritesse ehk kõige üldisemalt ekspordi arendamisse. Positiivne on trend, mille kohaselt viimase aja investeeringutest on oluline osa läinud masinatesse ja seadmetesse.

Jätkuvalt on Eesti jaoks suur probleem tööpuudus. Tööpuuduse vähendamiseks ei piisa enam majnduskasvust, vaja on riigi aktiivsemat poliitikat, rääkis Palm. Tööjõuturu paindlikkusega Eestis probleeme pole, kuid haridus ja eelkõige kutseharidussüsteem peaks olema enam kooskõlas ettevõtjate vajadustega. Eestisse investeeringuid tegevaid välisfirmasid tuleb Palmi sõnul aidata tööjõu leidmisel.

Eesti jaoks on riskiks ka nafta hind. Nordea ootab mõningast naftahinna alanemist aasta lõpuks. Kui prognoos täitub, peaks ka Eesti inflatsioon alanema. Kui aga nafta kallinemine jätkub kiires tempos, tähendab see hinnakasvu kiirenemist Eestis.

Praeguse nafta hinnataseme ja mõõduka tõusu suudab kasvas maailmamajandus alla neelata, kuid näiteks 200 USA dollarini ulatuv hind tooks kaasa maailmamajanduse jahtumise, hindas analüütik.

Eestis on hinnakasv ligikaudu  kolm protsendipunkti kõrgem võrreldes euroalaga ja lisaks nafta suuremale osalkaalule Eestis on vahe osaliselt seotud Eesti majanduse väikese mahuga, mistõttu on konkurents väiksem ja ettevõtjatel on kergem hindu tõsta, selgitas Palm.

Siiski pole hinnakasv Eesti jaoks praegu erinevalt 2008. aastast Palmi hinnangul väga suur probleem. Kolm aastat tagasi oli oluline osa inflatsioonist seotud kiire palgakasvuga.

Palm soovitas Eesti ettevõtjatel kaaluda tegevuse laiendamise finantseerimiseks eurovõlakirjade emiteerimist. Ettevõtjad saaksid ära kasutada asjolu, et Eesti riigi riskipreemia on võrreldav mitu pügalat kõrgemat riigireitingut omavate riikide omaga ning sellest tulenev soodne intressitase aitab osaliselt kompenseerida üldist intressitõusu euroalal. Turud ootavad, et Euroopa Keskpank kergitab tänavu baasintressi kokku 0,75 protsendipunkti võrra. Esimesest intressitõusust peaks keskpank teavitama neljapäeval.

Eesti majanduse kasvuks ootab Nordea endiselt 4,2% tänavu ja 4,0% tuleval aastal. Need ootused pole viimase prognoosi avaldamisega võrreldes muutunud.

Veidi on kerkinud Nordea prognoos inflatsiooni osas. Tänavu peaksid hinnad  Eestis kasvama keskmiselt 3,9% ja tuleval aastal 2,2%.

Tööpuuduse määr peaks Nordea hinnangul alanema eelmise aasta 17,2%-lt 12,5%-ni tänavuu.

BNS