Enne Premia Foodsi börsile tulekud pidid investorid uut börsiettevõtet ootama peaaegu kolm aastat. Buumiaegse viimase IPO tegi kinnisvarafirma Arco Vara 2007. aasta juuni teisel poolel. Kui aga ajas veelgi tagasi minna , siis enne 2005. aasta juunit, mil börsile tuli Tallinna Vesi, pidime uut börsifirmat ootama üle kuue aasta – Eesti Telekomi IPO toimus 1999. aasta veebruaris.

Võib muidugi öelda, et praegusel ajal, mil ebakindlus finantsturgudel on äärmiselt suur, ei ole börsileminek võib-olla kõige parem mõte – oht ebaõnnestuda on liiga suur. Keerulistele aegadele vaatamata toimub IPOsid ka praegu ja isegi väga edukaid.

Reedel tegi börsidebüüdi internetifirma Groupon, mille aktsia hind kerkis esimesel kauplemispäeval 30,55 protsenti. Ka aktsiate märkimine oli edukas. Kui alguses kavatseti investoritelt saada 540 miljonit dollarit, siis tegelikult koguti 700 miljonit. Tõsi, aktsiate pakkumise käigus tekitati siin defitsiit. Müüki läks ainult 4,7 protsenti ettevõtte aktsiatest. Nii väike pole internetifirmade IPOde ajal müüki läinud aktsiate osakaal olnud alates 2000. aastast, kirjutab Bloomberg.

Aga IPO-uudiseid tuleb ka lähemalt. Möödunud nädalal teatas Islandi suurim jaemüüja Hagar, et kavatseb korraldada aktsiate avaliku esmaemissiooni ning minna börsile detsembris. Seal on tegemist esimese IPOga alates 2008. aasta kevadest. Mis aga veelgi olulisem, väikeriigis kavatseb järgmise 12 kuu jooksul börsile minna veel kuus ning oma huvi on üles näidanud veel 20 ettevõtet. Islandlased loodavad, et juba 2015. aastaks on nende börsil noteeritud 40-50 kompaniid.

Siin on mõtlemisainet ka meie ettevõtetele. Meie investorid ootavad uusi börsifirmasid pikisilmi, keda aga pole, on ettevõtted. Kevadel tekkis lootus, et veel enne jaanipäeva ilmub uus börsiettevõte, paraku see lootuseks jäigi.

Kui ajalooliselt on oktoober olnud meie börsidele, ka Tallinna börsile, üks kehvemaid kuid, siis nädal aega tagasi lõppenud viinakuu oli selge erand. Kuni viimase päevani oli börsiindeks OMXT meie börsiajaloo parima oktoobri graafikus. Paraku kuu viimasel päeval kukkus indeks 4,21 protsenti, mis pühkis ära peaaegu poole varasemast tõusust. Lõpptulemusena jäi kuu tõusuks korralik 5,19 protsenti, mis on indeksi suurim tõus alates jaanuarist.

Eelmisel nädalal langes börsiindeks OMXT 2,25 protsenti 576,03 punktini. Nädala jooksul avaldas eelmise kvartali majandustulemused neli börsiettevõtet. Suurimaks pettumuseks osutus ilmselt moerõivaste jaemüüja Baltika, kes teatas juba kaheteistkümnendast järjestikusest kvartalikahjumist. Aktsia hind kahanes nädalaga 9,06 protsenti olles selgelt suurim kukkuja Tallinna börsil (kui reaalse majandustegevuseta Trigon PD-d ja Järvevana mitte arvestada).

Ehkki uudiste keskpunktis oli eelmisel nädalal Kreekaga seotud kaos, oli kõige tähtsamaks sündmuseks Euroopa Keskpanga nõukogu koosolek, mis esmakordselt toimus keskpanga uue juhi Mario Draghi juhtimisel. Super-Mario (selline on uue presidendi hüüdnimi) võttis härjal sarvist ja alandas ootamatult baasintressi 0,25 protsendipunkti võrra 1,25 protsendini. Sellega eristub Draghi keskpanga eelmisest presidendist Jean-Claude Triche´st, kes ajas väga konservatiivset intressipoliitikat. Tõstis ju Trichet suvel, kui võlakriis oli täies hoos, baasintress kevadel. Trichet sai ka tugeva kriitika osaliseks 2008. aasta suvel, kui USA kinnisvarakriis oli juba päris võimsalt tuure kogunud, aga Euroopa Keskpank otsustas baasintressi langetamise asemel seda hoopis tõsta.

Analüütikud ootavad keskpangalt sel aastal veel ühte intressikärbet ja järgmiseks aastaks ennustatakse baasintressi langetamist alla ühe protsendi taseme. See on heaks uudiseks praegustele, aga loodetavasti ka tulevastele laenuvõtjatele, kuid kurvastavaks uudiseks hoiustajatele.

Tõnis Oja,
rahakompass.ee