Küpros on katsejäneseks Euroopa Liidu (EL) eksperimendis, millega kehtestati hoiusemaks Küprose pankade suurhoiustajatele, ütles president Nikos Anastasiades eile EL-i liikmesriikide parlamentide spiikrite kohtumisel.
Eurotsooni rahandusministrid kiitsid möödunud nädalal lõplikult heaks Küprose abipaketi, mille tingimusteks on Nikosiale pandud kohustus hankida ise 13 miljardit eurot, et saada EL-ilt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) 10 miljardi euro suurune laen.
"Küpros ei nõua erikohtlemist, vaid ootab õiglast ja ausat kohtlemist kooskõlas tingimustega, mida rakendatakse teistele abi vajavatele liikmesriikidele," lausus Anastasiades Nikosias asuvasse presidendipaleesse kogunenud spiikritele. "Me taotleme seda, milleks meil on õigus - solidaarsust," rääkis ta.
Riigipea sõnul on kahetsusväärne, et seda põhimõtet Küprose juhtumi puhul arvesse ei võetud. "Vastupidi, huvitatud osapoolte eelnevalt kokkulepitud otsused jõustati sunniga," tõdes president. "Küpros tehti katsejäneseks, et testida majandusteooriat, mille keskmes on pangahoiuste maksustamine ja sellest omakorda tulenevad tagajärjed."
Anastasiadese sõnul jõustati niisugune lahendus, hoolimata pankade juhtkondade vastutustundetust tegutsemisest ning üldisemalt ebatõhusast järelevalvest riigi pangandussüsteemi üle. "Loodan siiralt, et Küprose puhul loodud pretsedenti mujal Euroopas ei rakendata, kuigi nagu on hästi teada, on pretsedendi olemasolu põhjus normide ja juhiste loomine, mida saaks korduvalt ja universaalselt rakendada," spekuleeris president.
Lisaks ärgitas riigipea EL-i liikmesriikide parlamente Lissaboni lepinguga suurenenud pädevust paremini ära kasutama. "Rahvusparlamentide koostöö arendamine ning parem koostöö Euroopa parlamendiga on parimaks lahenduseks EL-i demokraatia defitsiidi vähendamisel ning ühenduse kodanikele lähemale toomisel," märkis Anastasiades.
Küprose 10 miljardi euro suuruse päästepaketi üks tingimus oli Bank of Cypruse restruktureerimine, millega üle 100 000 euro suurustelt hoiustelt võetakse 37,5 protsenti lõivu, mille vastu hoiustajad saavad osakuid. Veel 22,5 protsenti hoiustest külmutatakse kuni restruktureerimisega seotud kulude selgumiseni. Seega võivad suurhoiustajad kaotada sõltuvalt restruktureerimise ja riigi suuruselt teise panga Laiki ühinemisega seotud kuludest kuni 60 protsenti oma 100 000 euro piiri ületavatelt hoiustelt.
Nikosia saavutas märtsis pikaleveninud kriisi järel kokkuleppe, mille kohaselt saab riik 10 miljardit eurot laenuabi, kuid kokku on paketi suurus kasvanud 17,5 miljardilt 23 miljardile eurole, millest osa peab saareriik kasinusmeetmete ja reformidega ise leidma.
Küprost kummitab juba majanduslangus ja umbes 15-protsendist töötust ootab järsk tõus. Prognooside kohaselt väheneb Küprose majandus tänavu 8,7 ja järgmisel aastal 3,9 protsenti.
