"Lähemas tulevikus mingit liitumist ei tule," vahendas Borgi sõnu agentuur Bloomberg. Borg kritiseeris Euroopa Komisjoni juulis esitatud ettepanekut luua pangaliidu teine sammas, ühine kriisihaldusmehhanism.
Borg viitas huvide konfliktile, mis tekib, kui Euroopa Komisjonist saaks see instants, mis teeb lõpliku otsuse, kas raskustes pank saneeritakse või likvideeritakse. Euroopa Komisjon jälgib nimelt ka ELi riigiabi reeglite täitmist.
Euroopa Komisjoni siseturu voliniku Michel Barnieri sõnul ei ole komisjon ettepanekuga laulatatud ja on avatud alternatiivsetele ideedele. Oma ettepanekut põhjendab komisjon manööverdamisruumiga lähtuvalt kehtivatest ELi aluslepingutest.
Saksamaa kritiseerib, et praegused ELi aluslepingud ei võimaldagi keskset kriisihaldusmehhanismi, mis oleks juriidiliselt vettpidaval alusel, ja pakub alternatiivina välja kriisihaldusfondide võrgustiku omavahelist koostööd.
Borg Saksamaaga päris nõus ei ole. "Me toetame [euroalal] ühtse finantspuhvri loomist. Tugevamatel riikidel tuleb nõrgemaid toetada," ütles ta.
Borgi sõnul on USA oma pangaprobleemide lahendamisega Euroopast paremini toime tulnud. Euroopa pangandussüsteem on jätkuvalt nõrk, mis ei välista uusi kriise. Pankade kapitalibaas vajab tugevdamist, mida on Rootsi enda pankade puhul ka teinud.
Eestile tähendab Rootsi eemalejäämine pangandusliidust seda, et pankade tütred on Euroopa Liidu järelevalve all, isad-emad euroalast väljas, nagu on sõnastanud rahandusminister Jürgen Ligi.
