Seetõttu on frangi kallinemine viimastel kuudel olnud vägagi jõuline. Aasta algusest alates on frank peamiste valuutade suhtes tugevnenud 10-15%, alates 2009. aastast euro suhtes ligi 40%. Mõistagi on see olnud suureks peavaluks Šveitsi eksportijatele, kelle konkurentsivõime välisturgudel on vähenenud. Sel moel on kogu Šveitsi majandus niigi halveneva väliskeskkonna kõrval saanud täiendava koorma.

Šveitsi keskpank (SNB) otsustas eile, et sekkub frangi kallinemisse ning langetas turgudele ootamatult baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra. Frangi tugevnemise piiramiseks suurendas SNB samuti likviidsust finantssüsteemis ostes tagasi enda poolt emiteeritud võlakirju. Lisaks suurendas SNB pankade kasutatavat reservkapitali.

Turgude jaoks on kindlasti hetkel elavat arutelu tekitamas küsimus kas SNB sekkumine suudab frangi praegust trendi murda. SNB katse intressimääradega frangi tugevnemist peatada on tõenäoliselt vähese mõjuga kuna intressimäärade erinevus muude valuutadega võrreldes oli niigi ebaatraktiivne.

Seetõttu sõltub frangi dünaamika paljuski ilmselt riskisentimendi edasisest arengust. Juhul kui võlakriis Euroopas jätkub ning USA reitingulangetused saavad teoks, on ootuspärane, et nõudlus frangi kui alternatiivse reservvaluuta järele säilib.

SNB tegutsemine võib küll lühiajaliselt frangi tugevnemisele panustajaid mõnevõrra eemale peletada. Usume siiski, et lähima paari kuu jooksul turgude ebastabiilsus jätkub ning riskivalmidus püsib madalal. Seetõttu ootame frangi tugevnemise jätkumist. Seda eelkõige dollari suhtes.

forextrade.ee