Pealinnas Roomas tulid tänavatele sajad tuhanded inimesed.

Protestimarsid organiseeris Euroopa suurim ametiühing Itaalia Tööliste Üldkonföderatsioon (CGIL). Meeleavaldustel osales palju tudengeid, kes nõuavad paremaid tingimusi tööturule sisenemisel.

"Me nõuame kõigile tööd, millega kaasneksid õigused. See on demonstratsioon nende nimel, kel pole tööd, õigusi, kes kannatavad ja kel puudub tuleviku ees kindlustunne," ütles CGIL-i juht Susanna Camusso. "Me oleme siin ja me ei lähe ära. Me streigime ja kasutame kogu oma jõudu selle valitsuse poliitikate muutmiseks," ütles ta, lisades, et ametiühingud korraldavad järgmise protesti 8. novembril.

Noorte töötuse määr ulatub Itaalias 44,2%-ni ning enamik neist, kes on palgal, on sõlminud ajutised töölepingud, millega ei kaasne suuri boonuseid.

Renzi valitsus tegi ettepaneku muuta firmadele personali vallandamine lihtsamaks ning võtta kasutusele süsteem, mille kohaselt tuleb töötajatel lisatasud ning tagatised välja teenida pikaajalise staažiga.

Itaalia avalikustas kolmapäeval vahetult enne Euroopa Liidu tähtaega järgmise aasta eelarve, mis näeb ette laenukoorma suurendamist, et rahastada 18 miljardi euro ulatuses maksukärpeid. Itaalia on eurotsooni suuruselt kolmas majandus.

Ehkki meeleavaldused on Itaalias tavalised, on laupäevane demonstratsioon suurim taoline ametiühingute protest Renzi Demokraatliku Partei (PD) vastu. See on märk erakonna ja ametiühingute ajalooliste sidemete rebenemisest.

Renzi viibis 25. oktoobril oma poliitilises kantsis Firenzes ürituse "Leopolda" raames, mille ta Itaalia tuleviku üle arutamiseks 2009. aastal ellu kutsus. Peaminister üritas minimeerida demonstratsioonide võimalikku mõju valitsusele. "Mul on protestide vastu suur austus, ent ajastu, mil neil õnnestus valitsust ja riiki blokeerida, on möödas," ütles Renzi.