Ajaleht kirjutab, et 2011. aasta alguses liitus eurotsooniga riik, kes on probleemide põhjustamiseks liiga väike. Kriisi ajal vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 14% ehk märgatavalt rohkem kui Soomes. Samas ennustatakse Eestile tänavu neljaprotsendilist majanduskasvu, ehk märgatavalt rohkem kui Soomele.

Eesti valis kriisist väljumiseks tee, mida praegu soovitatakse majandusraskustes Kreekale ja Portugalile. Eestil õnnestus karm säästuprogramm ellu viia ilma streikide ja meeleavaldusteta. Ajaleht avaldas arvamust, et selle üheks põhjuseks võivad olla mälestused Nõukogude Liidu kokkulangemisega kaasnenud veelgi rängemast majanduslikust kukkumisest.

Eesti poliitiline juhtkond säilitas kriisis legitiimsuse ning rahvas usu tulevikku, seisab juhtkirjas.

Ajaleht kirjutab, et vaid kolm riiki täidavad eelarve tasakaalu kriteeriume – Eesti, Luksemburg ja Soome. Seega moodustavad neid kriteeriume täitvatest rahvastest 90% soome-ugrilased.

Ka kirjutab leht, et Eesti on probleemideta lõimunud läände, riik kuulub Euroopa Liitu ja NATO-sse. Ka on Eesti majanduslikult tugevalt läänega seotud. Eesti ekspordist läheb Euroopa Liitu 80% ehk suhtarvult rohkem kui Soomel.

Ajaleht kirjutab ka, et isegi kui asjad peaksid minema halvasti, siis 1,3 miljoni elanikuga riigi, mille osakaal eurotsooni SKP-st on vaid 0,2%, jalule aitamiseks ei ole vaja suurt päästepaketti.

Samas kirjutab leht, et Eesti majanduslik ja poliitiline areng annavad alusta arvata, et Eesti ühinemine Euroopa ühisrahaga saab olema edukas.

Ajaleht märgib, et Eesti jääb ilmselt pikaks ajaks viimaseks eurotsooniga liitunud riigiks.

Tšehhi, Ungari ja Poola tahavad rahus vaadata, kas Eesti ostis viimase pileti Titanicule. Teistele Balti riikidele pileteid veel isegi mitte ei pakuta ning varem eurotsoonist eemale jäänud riigid ei soovi neid osta, seisab juhtkirjas.

BNS