Ta ütleb, et on mitu põhjust, miks rahaliidust ei õnnestu lahkuda, peamine neist on pragmaatiline. Tagasi oma valuutale minek võtaks liiga kaua aega. See eeldaks kõigi lepingute – palkade, pangahoiuste, maksude, laenude – uuendamist, ütleb professor.

Arvutite ja automaatide ümberseadmestamisele ning paberrahade ja müntide valmistamisele kuluks mitu aastat. Ning eurole üleminekul ei olnud vaja karta valuutaspekulatsioone, mis oma rahale tagasiminekul on vältimatud. Eurost loobumisel algaks pankadest hoiuste väljavõtmine, mis ajaks pangad likviidsuskriisi. See tekitaks omakorda võlakirjakriisi, mis on kõikide finantskriiside ema, selgitab professor.

Puttonen väidab, et Kreeka võlaremont on juba tehtud, ehkki võlgade nimiväärtust ei ole alandatud. See on tehtud turuintressist tunduvalt madalamate kuludega ja abipaketi tähtaegade pikendamisega.

Pikemas perspektiivis leiab professor, et euro suudab päästa üksnes Euroopa liitriigistumine ja Euroopa keskpanga volituste suurendamine.

BNS