Rahandusministeeriumi teatel kasvas reservi turuväärtus kolmandas kvartalis 31 miljonit krooni.
Aastaga on stabiliseerimisreservi seaduse alusel laekunud 967 miljonit
krooni, sellest kasumieraldised Eesti Pangalt moodustavad 878 miljonit
krooni ja maa erastamise järelmaksed 89 miljonit krooni. Kolmandas
kvartalis laekus järelmaksetena 24,5 miljonit krooni.
Stabiliseerimisreservi kolmanda kvartali tulususeks kujunes 0,51% ning aasta algusest teenitud tulususeks 0,67% aasta
baasil. Kolmanda kvartali tulemust mõjutas eelkõige võlakirjaturgudel
toimunud mõõdukas hindade tõus.
Reservi realiseeritud kasum selle aasta septembri lõpu seisuga moodustab
61,5 miljonit krooni ja realiseerimata kasum 69,5 miljonit krooni.
Reservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse reservi nõukogu poolt
heakskiidetud konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille
eesmärgiks on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning
garanteerida kõrge likviidsus. Eesmärkides kolmandal kohal on tulu
teenimine.
Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga
Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ja krediidiasutuste
võlakirjadesse ning hoiustesse, esimestes on vastavalt 79,8%
paigutuste struktuurist ja teises 18,9%. Suurima osakaalu
paigutustest ehk 17,5% moodustavad Prantsusmaa valitsuse
võlakirjad, Hollandi võlakirju on 15% ja Saksamaa omi 13,3%. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 82,8% ja hoiused 17,2%.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 701,6 miljonit krooni.
Reserv on üldmajanduslike riskide vähendamiseks mõeldud
eelarvepoliitiline abinõu, samuti kasutatakse stabiliseerimisreservi
vahendeid pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja
strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks ning
sõjalise valmisoleku või mobilisatsiooni läbiviimiseks.
Eestiga sarnaselt on eeldatavasti ka teistel Euroopa riikidel kulutuste
sujuvaks finantseerimiseks olemas likviidsuspuhvrid, kuid Eesti on üks
väheseid Euroopa riike, kus on lisaks kassareservile olemas ka
märkimisväärse suurusega ametlikud reservid – stabiliseerimisreserv ning
omandireformi reservfond. Aasta lõpuks on oodata, et kogu
valitsussektori likviidsed vahendid ületavad võlga ligikaudu kolme
miljardi krooniga.
BNS