Või nagu kirjutas The Wall Street Journal, firmad on vanemad, targemad ja konservatiivsemad. Tänased tehnoloogiafirmade bilansid on rahast pungil, peaaegu pooled neist maksavad dividende ning nad hangivad raha võlakirjaturgudelt. Nende võlakoormus on 10 korda suurem kui 1999. aastal ning aktsia hinna ja kasumi suhe (p/e suhe) on üsna tavaline, kirjutab majandusleht.
Kui vaadata Nasdaqi koondindeksi koosseisu, siis 10 suurema ettevõtte nimekiri on üsna sarnane sellega, mis 13 aastat tagasi. Praegu on indeksis suurima, 11,2protsendilise osakaaluga Apple´i aktsia, mille hind käis eelmisel nädalal korraks 600 dollari tasemel. Kuraditosin aastat tagasi oli Apple pigem nišiettevõte ning selle hiilgavat tulevikku oskasid aimata vaid vähesed.
Osakaalult teisel kohal Nasdaqi koondiindeksis on maailma suurim tarkvarafirma Microsoft, mis 1999. aastal oli suurima turuväärtusega ettevõte maailmas. Microsofti osakaal indeksis on selle ajaga langenud peaaegu poole võrra 6,0 protsendini. Kolmandal kohal on 3,5%ga otsingumootorifirma Google, mis oli 1999. aastal just äsja tekkinud ning börsileminekuni jäi veel viis aastat.
Ülejäänud 10 suurema ettevõtte hulka Nasdaqi koondindeksis kuuluvad Oracle, Intel, Cisco, Qualcomm, Amazon, Comcast ja Amgen, kellest enamik kuulus suuremate tehnoloogiakompaniide hulka ka 13 aastat tagasi.
Kõige olulisemaks erinevuseks praeguse ja toonase tehnoloogiabuumi vahel on aktsiate mõistlikud valuatsioonid. Aktsiaturgude analüüsiga tegeleva ettevõtte Birinyi Associates arvutuse kohaselt on Nasdaqil kaubeldavate ettevõtete hinna ja eelmise aasta kasumi suhe 23, 1999. aasta novembris oli see 78.
“Kui võrrelda seda autotranspordiettevõtte või paberi- ja metsatööstusega või mõne muu nn vana majanduse sektoriga, ütleks ma, et see (tehnoloogiasektor) on üsna odav,” ütles investeerimisfirma Federated Investors aktsiaturgude peastrateeg Phil Orlando.
Samas teevad paljusid ettevaatlikuks uustulnukate, sotsiaalmeediaettevõtete Zynga ja Grouponi börsidebüüdid ning Facebooki oodatav IPO, mis meenutab üsna paljuski üheksakümnendate lõppu.
Nagu öeldud on tehnoloogiasektorist saanud dividendimaksjad. Nasdaq 100 indeksisse kuuluvatest ettevõtetest maksab praegu omanikutulu 43, 1999. aasta novembris, mil Nasdaq kerkis esmakordselt üle 3000 punkti taseme, oli dividendimaksjaid vaid üheksa.
Ehkki paljud eelmise tehnoloogiamulli kangelased ei teeninud kasumit, olid paljud neist võlavabad. Uudisteagentuuri Thomson Reuters andmetel emiteerisid tehnoloogiaettevõtted, teiste hulgas ka Cisco, Microsoft ja Google, eelmisel aastal 74,7 miljardi dollari eest võlakirju. Tõsi, see on vaid 2,6% ettevõtete poolt emiteeritud võlakirjade kogumahust.
Investorite ja analüütikute arvates on tehnoloogiasektoril üha otsustavam osa majanduskasvus. Investeerimisfirma Strategas Research Partners nimetab tehnoloogiat kõikide aastaaegade sektoriks. Headel aegadel võidavad investorid tänu tehnoloogiaaktsiate heale tõusupotentsiaalile. Majanduslanguse või nõrga majanduskasvu ajal genereerivad tehnoloogiaettevõtted käivet aidates teistel kompaniidel vähendada kulusid ja muutuda efektiivsemateks.
Ja veel Nasdaqist. Ehkki Nasdaqil põrandal kauplemist ei ole, järgib ta New Yorgi börsi traditsiooni kauplemise algust tähistava kella helistamist. Eelmisel kolmapäeval oli börsi avamiskella helistajaks Soome väliskaubandusminister Alexander Stubb. Tseremoonial osalesid ka 27 Soome idufirmade esindajad. Minister on idufirmade esindajatega USAs ringreisil, eesmärgiga tutvustada seal põhjanaabrite kogemusi ning luua kontakte potentsiaalsete klientide ja investoritega.
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
Avaldatud RUP.ee Profiblogis
