Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks seaduse sätted, mis puudutavad töötuskindlustushüvitiste maksmist inimestele, kes lõpetavad töösuhte oma algatusel või poolte kokkuleppel.

Kehtiva seaduse kohaselt on tuleva aasta 1. jaanuaril kavandatud jõustada töötuskindlustushüvitiste maksmine kindlustatutele, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes poolte kokkuleppel või töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel. Töötuskindlustushüvitise asendusmääraks oli kavandati taolise töö- või teenistussuhte ülesütlemise või lõpetamise korral 40 protsenti töötaja eelnevast töötuskindlustusmaksega maksustatud töisest sissetulekust.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ettepanekute poolt hääletas 39 ja vastu 51 liiget.  

Lisaks võttis riigikogu 85 poolthäälega vastu põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse, mis muudab paindlikumaks õiguskantsleri riigikogule esitatava aastaülevaate ettekande tegemise aja.

Samuti täpsustati õiguskantsleri tegevusega seotud aspekte normikontrolli taotluste läbivaatamisel. Kõrvaldati ebavajalikud või teiste seadustega vastuolus olevad õiguskantsleri tegevust reguleerivad üksiksätted. Õiguskantsler sai õiguse ise määrata oma kantselei eelarve piires asetäitja-nõunike, nõunike ja kantselei teenistujate palgaastmed.

Riigikogu