"Muidugi," vastas Trichet küsimusele, kas Eesti peaks panustama Kreeka teise abipaketti.

"Kui ollakse euroala liige, siis peab osalema nii aktiivselt kui võimalik arutelus liikmesriikide poliitikate range järelevalve üle ja muidugi osalema aktiivselt arutelus võimaliku abiprogrammi tingimuslikkuse üle," kommenteeris keskpanga juht.

Eesti rahandusminister Jürgen Ligi Eesti võimalikku osalemist Kreeka teises abiprogrammis BNS-ile möödunud nädala alguses kommenteerida ei soovinud. Kreeka esimeses abiprogrammis Eesti ei osale, kuna ei olnud selle loomise hetkel eurotsooni liige.

Võimalus, et Kreeka lisaraha tagasi maksab sõltub keskpanga juhi hinnangul nende võimekusest kohandada avaliku sektori rahaasju ja majanduslikku konkurentsivõimet, saavutada intressimakseid arvestamata märkimisväärane ülejääk ning pühenduda suuremõõtmelistele erastamistele professionaalselt ja aktiivselt.

Samuti ei välista keskpanga juht seda, et tänavu veel mõni euroala riik rahvusvahelist abi vajab. Samas on Trichet sõnul Euroopas paradoks, sest euroala tervikuna on paremas seisus kui paljud teised arenenud majandused.

"Pinged ja probleemid tulenevad mõistliku, range ja õige juhtimise puudumisest riikide endi poolt: neil on esmane vastutus. Teiseks on need tingitud sellest, et puudus karm järelevalve kõigi teiste riikide poolt, mida nõudis stabiilsuse ja kasvu pakt," kommenteeris Trichet.

BNS