Postimees kirjutab, et mitmed ettevõtted turustavad oma tooteid ühesuguste pakenditega kõigis Balti riikides. Selleks pannakse toodetele ühtne etikett triipkoodiga, millega saab neid müüa nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Eesti taaskasutusoragnisatsioonile tuleb maksta vaid nende pandipakendite eest, mis lastakse siinsele turule.

Seega on tekkinud olukord, kus Eesti tagatisraha märgistusega pakend lastakse turule Lätis ja Leedus, selle eest taaskasutusorganisatsioonile ei maksta, kuid hiljem kogutakse pakendid kokku ja veetakse Eestisse, kus taaskasutusorganisatsioon peab nende eest maksma nii pandi kui ka hüvitise pakendi tagastamise kohta käitlejale.

"OÜ Eesti Pandipakend hindab oma kahju suuruseks seoses Lätist ja Leedust sisse toodud pakendite ja pakendijäätmetega 8-12 miljonit Eesti krooni aastas," seisab keskkonnaministeeriumi eelnõu seletuskirjas.

Probleemi ühe lahendusena nähakse piiranguid pakendijäätmete riikidevahelisele veole. Praegu nõutakse vedajalt lisadokumente juhul kui veetav jäätmete kogus ületab 20 kilogrammi. Seaduseelnõuga tahetakse piirmäära kehtestada alates neljast kilost.

Teiseks tahetakse seada ajapiirang pakendite tagasiostmisele.

BNS