Esmaspäeval olid Euroopa aktsiaturud pühade tõttu peamiselt suletud, aga teisipäeval tabas börse nii siin kui sealpool Atlandi ookeani korralik müügilaine. Suuremateks kukkujateks olid Hispaania ja Itaalia börside finantssektorid. Languse peapõhjuseks oli Hispaania 10-aastase tähtajaga võlakirjade tulususe (intressi) kerkimine kuue protsendi alla.
Uus langus tuli reedel, mil sai teatavaks, et Euroopa keskpanga Hispaania pankadele antud laenude maht kerkis märtsis uuele rekordtasemele 316,3 miljardi euroni. Veel veebruaris olid Hispaania pangad laenanud alla 170 miljardi euro ning novembris 106,3 miljardit eurot. See tähendab, et eurotsooni suuruselt neljanda majanduse arvel on peaaegu 28% 1,1 triljoni suurusest laenust, mida Euroopa keskpank on finantsinstitutsioonidele andnud, kirjutab The Wall Steet Journal.
“See on suur punane lipp,” ütles majanduslehele kauplemisfirma Forex.com analüütik Kathleen Brooks. “Ilma EKP-ta oleks tulnud Hispaania pangandussüsteem kollapsi vältimiseks natsionaliseerida, mis omakorda oleks põhjustanud vajaduse Hispaania valitsuse päästmiseks,” lisas ta.
Selle kõige tulemusena langes Euroopa aktsiaturgude hinnaliikumist peegeldav Stoxx 600 indeks 2,2% 253,4 punktini. Tegemist oli neljanda järjestikuse langusnädalaga ja pikima langustsükliga alates eelmise aasta augustist.
Nagu öeldud, olid suuremate langejate hulgas pangandussektori aktsiad. Societe Generale ja UniCrediti aktsiad langesid nädalaga kaheksa, Portugali panga Banco Espirito Santo aktsia koguni 13%.
Meie regiooni kõige olulisemaks sündmuseks oli ilmselt Nokia aktsia 21-protsendiline kukkumine pärast hoiatust, et ettevõtte mobiilitootmisüksus sai eelmises kvartalis kahjumit ning ka see kvartal ei tule parem.
Minu teada hakkas Eesti investorite huvi Nokia aktsiate vastu märgatavalt kasvama pärast seda, kui mobiilitootja alustas koostööd tarkvaragigandi Microsoftiga, ning vähemalt üks pank on soovitanud oma klientidel aktsiat osta.
USA aktsiaturgudel oli suurim kukkumine alates eelmise aasta 16. detsembrist ning teine järjestikune langusnädal alates novembrist. Turud on muutnud taas heitlikumaks, mida näitavad kolmapäev ja neljapäev, mil toimus aasta suurim kahepäevane tõus.
Ka Wall Streetil oli suuremaks langejaks finantssektor. Eelmisel nädalal avaldasid oma eelmise kvartali majandustulemused JPMorgan Chase ja Wells Fargo. Mõlema panga kasumid ületasid analüütikute ootusi, aga sellele vaatamata langesid nende aktsiad 2,6%. Bank of America aktsia kukkus kuus protsenti olles Dow Jonesi tööstuskeskmisse kuulujatest suurim kukkuja.
Meie börsil oli eelmisel nädalal väga rahulik. Börsiindeks OMXT langes nädalaga 0,13% 612,46 punktini. Nii väike nädalane muutus oli viimati jaanuari kolmandal nädalal. Välja arvatud Merko Ehituse 4,9-protsendiline kukkumine, olid teiste üksikute aktsiate nädalased liikumised üsna tagasihoidlikud.
Merko andis teada, et sel aastal jäävad aktsionärid dividendidest ilma. Merko Ehitus on olnud seni üsna tubli dividendide maksja olles varem jätnud aktsionärid omanikutuluta vaid 2007. aastal.
Kõige tublim, Harju Elekter, pole kordagi oma 15-aastase börsiajaloo jooksul aktsionäre ilma dividendideta jätnud. Harju Elekter ja Premia Foods on ka ainukesed kohalikud börsiettevõtted, kellel on avalikult välja öeldud dividendipoliitika. Ülejäänud ettevõtete omanikutulu sõltub lisaks kasumi olemasolule sisuliselt suuromanike suvast. Harju Elekter maksab sel aastal dividende seitse senti aktsia kohta.
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
Avaldatud RUP.ee Profiblogis
