Laupäeval lõppes oluline etapp Euroopa ajaloos. Itaalia peaminister Silvio Berlusconi, kes domineeris selle riigi poliitikas 17 aastat, astus tagasi. Nii Itaalia kui ka Kreeka uued valitsused peaksid olema tehnokraatlikumad viimaks ellu hädavajalikke reforme.

Värskes ajakirjas The Economist kirjutatakse, et tegelikult on Euroopal kriisiga toimetulekuks piisavalt ressursse. Eurotsooni kui terviku võlakoormus on väiksem kui Ameerikal ning avaliku sektori eelarvedefitsiit on väiksem. Eurotsoonil on tegelikult piisavalt raha kaitsmaks panku Kreeka, aga vajadusel ka Portugali ja Iirimaa maksejõuetuse tagajärgede vastu ja Euroopa Keskpank on põhimõtteliselt võimeline toetama raskustes olevaid valitsusi ostes piiramatutes kogustes nende riikide võlakirju.

Paraku pole aga Euroopa suutnud ei turge ega üldsust veenda, et suudab kriisiga toime tulla.

“Itaalia peab turgusid veenma, et tal on abinõudega, mis viivad majanduse taas kasvule, tõsi taga,” kinnitas ka El-Erian, kes on töötanud ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktori asetäitjana. “Me oleme oodanud liiga kaua, mistõttu on kõikidel lahendustel ka oma hind,” lisas ta.

Doonorriigid eesotsas Saksamaaga seisavad dilemma ees. Ühest küljest peavad nad (ka meie) hättasattunud riike aitama hoidmaks ära kriisi süvenemist, teisalt on Saksamaa huvitatud, et turud hoiavad need riigid surve all, et nad lõpuks hakkaksid reforme läbi viima, sest vastasel korral jääbki nii, et iga kord, kui mõni Euroopa riik hakkab hätta jääma, sirutatakse abipalumiseks käsi Saksamaa maksumaksja suunas.

Pärast seda kui Kreeka peaminister Georgios Papandreau kaks nädalat tagasi teatas soovist korraldada enne päästepaketi vastuvõtmist rahvahääletus, kadus Euroopa leksikonist üks tabuteema. Kui seni kõva häälega Euroopa Liidust lahkumisest ei räägitud, siis nüüd on see muutunud avalikuks aruteluobjektiks. Euroopa lagunemine toob samas endaga kaasa äärmise määramatuse.

“Me ei tea, mida euro lagunemine tähendab,“ ütles uudisteagentuurile Reuters investeerimispanga ING Investment Management globaalsete aktsiaturgude peastrateeg Eric Siegloff. Varem pole seda juhtunud. Pole ajaloolist analoogiat, selle mõju pankadele või laenuturule. Me ei saa seda hindadesse sisse arvestada. Kes sooviks püüda kukkuvat nuga?” lisas ta.

Ehkki eraldi olid kauplemispäevad üsna dramaatilised, jäid kokkuvõttes nädala liikumised üsna tagasihoidlikuks. USA aktsiaturgude hinnaliikumist peegeldav S&P 500 indeks kerkis nädalaga 0,9 protsenti, Dow Jonesi tööstuskeskmine 1,4 protsenti 12 153,68 punktini. Euroopa aktsiaturgude indeks Stoxx Europe kosus nädalaga pool protsenti.

Euroopaga samas taktis liikus ka Tallinna börs – börsiindeks OMXT kerkis nädalaga 0,55 protsenti 579,20 punktini. Erinevate aktsiate hinnaliikumised olid aga tunduvalt dramaatilisemad, kui indeks tervikuna. Tõusjate poolt oli esirinnas Tallinna Kaubamaja, mille hind kerkis nädalaga 4,42 protsenti 5,31 euroni. Kaubamaja teatas üllatuslikult headest kasuminumbritest. Tallinki ja samuti headest majandustulemustest teatanud Silvano FG aktsiad kerkisid üle kahe protsendi.

Veel dramaatilisemad liikumised toimusid langevate aktsiate poolel. Baltika aktsia kukkus nädalaga 13,28 protsenti 0,418 euroni. Aasta algusest on Baltika aktsia kaotanud 63,3 protsenti oma väärtusest. Nädala teine langeja oli Ekspress Grupp, mille aktsia odavnes 8,6 protsenti. Ilmselt oli aktsia languse üheks põhjuseks uudis, et nõukogu liige Ville Jehe müüs kõik talle kuulunud aktsiad. Kui ettevõtte nõukogu liige müüb kõik oma aktsiad, siis see tähendab, et tal ei ole ettevõtte tulevikku väga suurt usku ja sellisel juhul tekib küsimus, miks teistel peaks olema.

Mulle tundub, et meie börsiettevõtete nõukogu ja juhatuse liikmed müüvad tihtipeale liiga kergekäeliselt oma ettevõtete aktsiad. Küsimus ei ole rahas. Juhtkonna liikme aktsiamüük on märgilise tähendusega, mis annab turule signaali. Seepärast oleks hea, et juhatuse või nõukogu liige müüb oma ettevõtte aktsiaid ainult siis kui ta teisiti ei saa.

See on väga oluline, sest usaldus meie aktsiaturu suhtes on liiga habras.

Tõnis Oja,
rahakompass.ee