1987. aasta krahh toimus kaks kuud pärast viis aastat kestnud börsitõusu, mille jooksul Dow Jonesi tööstuskeskmine kolmekordistus. Aasta esimese üheksa kuuga oli indeks kerkinud 37%, aga siis oli juba näha, et asjad kipuvad hapuks minema. Musta Esmaspäeva eelsel nädalal langes Dow 9,5%.
Ajalehe The New York Times esileheküljel oli siis suur pealkiri – Kas 1987 võrdub 1929ga. Hiljem selgus, et mitte. Majanduskriis tuli alles kahe aasta pärast ja seegi oli üsna nõrk.
1987. aasta börsikrahh on tähelepanuväärne ka tänapäeval, seda eriti krahhi tekkimise põhjuste tõttu. Lisaks muudele finantskrahhide põhjustele – liigkõrged valuatsioonid, ebalikviidsus ja turupsühholoogia – oli veerandsajandi taguse krahhi üheks peamiseks põhjuseks arvutikauplemine.
Nüüd kirjutabki The New York Times, et 25 aastat tagasi algas turu hävitamine rumalate arvutite poolt või õigemini – et arvutitele mitte liiga teha – arvutite poolt, mida on programmeerinud ekslikud inimesed ja keda usaldavad inimesed, kes ei saa aru arvutite piiridest. Kahjuks on juhtunud nii, et mida suuremaks muutus arvutite osakaal kauplemisel, seda enam hakkas inimeste hinnangute osakaal vähenema, kirjutas mõjukas päevaleht.
Kurja juur oli siis investeerimisstrateegia, mida nimetati portfellikindlustuseks. Tegemist oli tootega, mis kasutas aktsiaindeksite futuure ja optsioone, mis pidi andma institutsionaalsetele investoritele kindlustunde juhuks, kui aktsiate hinnad liiga kõrgele kerkivad. Juhul, kui turud hakkavad langema, oleks kahjud pidanud olema tänu portfellikindlustusele minimaalsed. Selleks oleks pidanud lihtsalt järjest rohkem futuurlepinguid müüma. Sellist tegevust nimetatakse dünaamiliseks riskide hajutamiseks.
Ajalehe sõnul ei alanud 1987. aasta suurmüük portfellikindlustuse tõttu, aga see oli põhjuseks, miks protsess läks käest. Arvutitest tuli järjest enam korraldusi müüa futuure, aga futuuride ostjad olid ise omakorda sunnitud müüma futuuride alusvaraks olevaid aktsiaid.
Arvutite põhjustatud krahhid ja krahhikesed on tänapäeval muutunud üha sagedasemaks. Üks tuntumaid oli 2010. aasta 6. mail, mil Dow Jonesi tööstuskeskmine kukkus mõne minutiga 10 protsenti, et seejärel endisele tasemele tagasi tõusta. Ka selle välkkrahhi (inglise keeles flash crash) põhjustajateks olid arvutid.
USA aktsiaturgudel on välkkauplemise, mida nimetatakse ka algoritmkauplemiseks, osakaal muutunud viimastel aastatel ühe suuremaks. Ülikiired arvutid teevad siin kümneid tuhandeid tehinguid sekundis, New Yorgi börsil ja Nasdaqil annab välkkauplemine üle poole börside tehingumahtudest. Selle osatähtsus kasvab kiiresti ka Aasia ja Euroopa börsidel.
Bloomberg kirjutab, et arvutikauplemisest tingitud volatiilsus heidutab investoreid. USA aktsiaturgude keskmine päevane kauplemismaht oli kolmandas kvartalis 6 miljardit väärtpaberit, mis on väikseim alates vähemalt 2008. aastast ja peaaegu pool 10,9 miljardist, mis oli keskmine kauplemismaht 2009. aasta esimeses kvartalis. 2010. aasta 6. mail oli USA börside kauplemismaht aga 19 miljardit aktsiat. Kauplemisaktiivsus on kahanenud 12 kvartalil 13st ja erainvestorid on USA aktsiaturgudesse investeerivatest fondidest raha välja võtnud juba viis järjestikust aastat.
Ehkki ajalehtede pealkirjad on krahhide ajal hirmutavad, ei maksa pikaajalistel investoritel nendest väga kohkuda. Varem või hiljem hakkavad aktsiad taas tõusma. Kümne aastaga pärast 1987. aasta krahhi oli Dow Jonesi tööstuskeskmine kerkinud neli korda. Indeksi koosseisus olevad Procter & Gamble ja McDonaldsi aktsiad on alates toonasest krahhist kerkinud 900 protsenti.
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
Avaldatud RUP.ee Profiblogis
