Otsmann ütles, et ümarpuidu tollid alanevad Venemaa WTO-ga liitumisel okaspuidule ligi 50% ja lehtpuidule ligi 25% eeldatavalt alates aastast 2012. Raudteetariifid peaks ühtlustuma 1. juuliks 2013.

Otsmanni sõnul on tollide alanemine hea, kuid Eesti ettevõtetele see väga suurt mõju koheselt ei avalda. "Me arvame, et peamine, mis hakkaks mõju avaldama, oleks tollide kadumine."

Ta märkis, et Venemaal on ka idee, et eksisteerima peaksid Euroopa riikide põhised kvoodid, et kui palju ühte või teise riiki võib puitu saata. "See kvootide teema tundub veel suurem probleem olema, loodetavasti seda ei tehta, aga mine tea."

Kui Venemaalt Eestisse liikuvale ümarpuidule on kehtestatud eksporditollid, siis saematerjalile neid seatud pole. Samas häirib Otsmanni sõnul sissevedu Venemaa poolne pikaajaliselt kestev niinimetatud raudteeblokaad ehk pikaajaliselt kestev raudtee remont. "Vene poolel raudtee lihtsalt keeldub kaupa transportimast põhjendades seda "tehnilise võimekuse mittepiisavusega". Tegemist on Vene poolelt selgelt poliitilise, mitte majandusliku küsimusega," rääkis Otsmann.

"See ei mõju ainult metsa- ja puidutööstuse sektorile, vaid raudtee mõjutab kogu logistikasektorit, kes on huvitatud Venemaalt midagi raudteega tooma," ütles Otsmann. Ta lisas, et töö probleemi lahendamiseks jätkub kõigil tasanditel, kaasatud on välisministeerium, raudteestruktuurid ja Euroopa Komisjon.

Otsmann märkis, et ümarpuidu eksporditollidega on Eesti ettevõtted olnud sunnitud kohanema. Ettevõtted tarbivad Eesti metsade toodangut ja impordivad lõuna poolt. "Eestis raiepotentsiaali poolest puitu jätkub. Ajal mil Vene eksporditollid tekkisid ja raudtee probleemid pihta hakkasid, 2006–2007, sellel ajal oli impordi osakaal suur."

Otsmann lisas, et 1. veebruaril toimus välisministeeriumis ümarlauad, kus antud teemad ehk Venemaa liitumine WTO-ga ning puidu sissevedu Venemaalt Eestisse olid arutelul.

Otsmann selgitas, et Eesti firmad ostavad Venemaalt puitu sisse, et seda edasi töödelda. Saadud materjali kas hööveldatakse, saetakse täiendavalt lahti või liimitakse – valmistatakse erinevaid tooteid nagu mööbel ja puitmajad.

"Küsimus on erinevates toodetes, teatud regioonides kasvav puit on näiteks tihedam, tal on vähem oksi või ta on muul viisil erinev võrreldes sellega, mis Eestis kasvab," selgitas Otsmann, miks Eesti firmadel on huvi Venemaalt puitu importida.

2007. aasta suvest pärineva info järgi sai toona Venemaa puidu eksporditollidest peamine küsimus Euroopa Liidu ja Venemaa kõnelustel, mis puudutasid viimase liitumist WTO-ga.

BNS