Intervjuu esimeses osas vastab Märt-Martin ka audiitori kutse ja igapäevatööga seotud küsimustele.

• Nagu näha, on Audiitorkogus toimunud mõningaid ümberkorraldusi – peamine neist uue presidendi ametisse nimetamine. Mis on Audiitorkogus seetõttu muutunud? Kuidas on uude ametisse sisseelamine sujunud? Kas muutused tähendavad, et audiitortegevuses on võetud hoopis uus suund?

Audiitorkogul on tõesti juba kolmandat kuud uus president, sisseelamine on olnud elamusterohke. Audiitortegevuses uut suunda võetud pole ning seda pole ka vaja, kuna eelmise presidendi Kaido Vetevoogi  ja juhatuse senine tegevussuund on olnud igati õige ning kutset arendav. Eelkõige jääb  meie ülesandeks tutvustada laiemale avalikkusele meie kutset, audiitorite kogemustepagasit ja väärtust, mille heas mõttes ärakasutamine on nii avalikkuse kui ettevõtjate huvides. Samal ajal on meie ümber toimumas mitmed olulised protsessid, pean siin silmas ennekõike Valge Raamatu koostamist, mis on samuti nõudnud palju tähelepanu.

• Kas audiitortegevuses on teie hinnangul märgata ka mõningaid puudujääke/mittevastavusi (nii üldises tegevuses kui ka nt seadusandluses)? Kui jah, siis mida võiks selle parandamiseks ette võtta?

Audiitortegevuse peamine sisseehitatud konflikt seisneb hetkel nõutava töömahu ning töötasu mittevastavuses. See paneb koostöö ettevõtja ja audiitori vahel proovile – ettevõtja soovib kvaliteetset teenust võimalikult odavalt, samas kui audiitor peab sellise teenuse osutamiseks teostama märkimisväärsel hulgal selliseid protseduure, mis on n-ö ettevõtja pilgu alt väljas ning mille väärtust ta ei pruugi tajuda. Seega nii Audiitorkogu kui tema liikmed saavad avalikkust informeerida selle osas, mis on audiitori töö sisu ja kasu, et eelmainitud sisseehitatud konflikt kaoks.

• Nagu igas kutsetegevuses, on ka audiitortegevuses nii audiitoreid suure algustähega kui ka lihtsalt audiitorid. Kuidas teha vahet n-ö hea ja halva audiitori vahel?

Tangoks on alati vaja kahte ehk siis hea koostöö kliendi ja audiitori vahel eeldab mõlemalt poolelt teise poole positsiooni ja lähtekoha mõistmist. Samas, nagu ka tangos, võib mõni oma tantsupartneri osavalt läbi loo juhtida nii, et sellest säilivad vaid head mälestused, samas kui mõni kipub kogemata ka vahest varbale astuma või rütmist mööda tantsima. Kuidas enne tantsu teada, kas partner „veab välja“? Rääkida, kogemust uurida, sisetunnet usaldada. Kõige lakitumate kingade või uhkema soenguga potentsiaalne tantsukaaslane ei pruugi alati see kõige õigem olla, kuid enese nähtavaks tegemine annab aimu, et enda pakutud teenust usaldatakse.

Täispikkuses intervjuud Märt-Martin Arenguga saate lugeda peagi ilmuvast uuest Raamatupidamisuudiste novembrinumbrist. Need, kes ei ole jõudnud veel ajakirja tellida, saavad seda teha siit.