Euroopa Komisjon avaldas 5. detsembril 2011 oma kommentaarid tulevase Euroopa käibemaksusüsteemi kohta
Dmitri
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Teisipäev, 27 Detsember 2011 11:13
Euroopa Komisjon algatas 2010. aasta detsembris ulatusliku avaliku konsulteerimise Euroopa Liidu praeguse käibemaksusüsteemi toimimise ja selle võimaliku tulevase kohandamise üle. Arutelu eesmärgiks oli anda liikmesriikidele, kodanikele ja ettevõtjatele võimalus avaldada arvamust ning mõtteid hetkel kehtiva käibemaksusüsteemiga seotud probleemide ja nende võimalike lahenduste kohta.
Töötuskindlustusega läks nii, nagu minema pidi.
Dmitri
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Neljapäev, 22 Detsember 2011 12:31
Lasse Lehis
EML juhatuse liige
Loodetavasti on lugejad kursis sellega, et Eesti Töötukassa nõukogu tegi 21. oktoobril 2011. aastal nõukogus esindatud tööandjate ja ametiühingute poolthäältega (4 poolt ja 2 vastu) Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada 2012. aastaks töötuskindlustusmaksete määrad tasemel 2% ja 1% praeguste 2,8% ja 1,4% asemel. Kogenud ja elutargad lugejad ei lasknud ennast sellest uudisest eriti häirida, sest teatavasti on koalitsioonileping oluliselt kõvem dokument igasugustest töötukassadest ja sotsiaalpartneritest.
2012. aastal tööandja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus ei muutu
Dmitri
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Neljapäev, 22 Detsember 2011 12:12
2012. aasta riigieelarve seaduse (RT I, 23.12.2011, 1) § 2 lõike 10 kohaselt on sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 278,02 eurot (sotsiaalmaksuseaduse § 21) ehk sama nagu 2011. aastal.
Kohustuslike pensionifondide kulud-tulud tuleb edaspidi eraldi esitada
Dmitri
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Kolmapäev, 21 Detsember 2011 11:12
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile kohustuslike pensionifondide valitsemise aruande vormi ja selle täitmise määruse eelnõu, mille järgi peab fondivalitseja tulevikus raamatupidamise aastaaruandes eristama pensionifondide valitsemise teenusega seotud tulusid ja kulusid fondivalitseja muu tegevusega seotud tuludest ja kuludest.
Põhivara
Dmitri
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Teisipäev, 20 Detsember 2011 13:37
Firma X soetas 2009. aastal põhivara summas 11 635 krooni (743,61 eurot). Põhivara arvestus toimub lineaarse meetodi järgi, amortisatsiooni periood on viis aastat ja amortisatsioonimäär 20% aastas ning jääkmaksumus 0. Igakuine amortisatsiooni summa on 12,39 eurot ja selle aasta lõpu seisuga on amortiseerida vaja veel 223,12 eurot.
Praegu nimetatud põhivara kasutamist hinnates on võimalik seda kasutada ka pärast viit aastat, kui raamatupidamislik amortisatsiooni arvestus on läbi.
Seega, kuidas oleks õigem:
1) Kas jätkata põhivara arvestust praegusel meetodil, kuni viis aastat saab läbi ja pärast seda kajastada põhivara bilansiväliselt kui ettevõtte tegevuses kasutatavat vara?
2) Uurida järgmise aasta alguses, mis võiks olla antud seadme turuväärtus 2013. aastal. See turuväärtus jätta jääkmaksumuseks ning arvutada järelejäänud aastatele uus amortisatsioonikulu. Kui amortisatsiooniperioodi lõpus selgub, et põhivara kasutatakse edasi, siis teha uus korrigeerimine ja amortisatsiooni edasi arvestada.
Kui valida teine variant, siis milliseid raamatupidamislikke dokumente peaks vormistama, millised lausendid koostama ja kuidas kajastada aastaaruandes?
Vastab Donoway Assurance vandeaudiitor Darja Roos:
