EY avaldas hiljuti uuringu , mis annab ülevaate 48 erineva riigi maksuameti praktika kohta seoses maksukontrollide läbiviimise ja kontrollobjekti valikuga. Kuivõrd viimastel aastatel on üha enam maksuvaidlusi siirdehindade teemal, siis puudutas antud uuring maksuameti praktikat just seotud isikute vaheliste tehingute kontrollimisel.
Kuna Eesti äriühingud kiidavad sageli, et asjaajamine Eesti maksuametiga on oluliselt lihtsam kui Läti või Leedu maksuametitega, oleme allpool võrrelnud siirdehindade revisjoni praktikat Eestis, Lätis ja Leedus.
Eesti Maksu- ja Tolliametis on siirdehindade kontrollimisele spetsialiseerunud 6, Lätis kuni 15 ja Leedus 20 maksurevidenti. Järgmiste aastate jooksul peaks nimetatud riikides revidentide arv veelgi suurenema. Kuigi Eestis on siirdehindadele spetsialiseerunud maksurevidente kõige vähem, tuleb arvestada, et kõik Eesti maksurevidendid, keda on üle 300, omavad siirdehindade alaseid baasteadmisi, mis võimaldab igal revidendil ka muude maksukontrollide raames kontrollida siirdehindade vastavust turuväärtusele.
Eesti maksuamet on viimasel ajal pööranud rohkem tähelepanu tootmisettevõtjatele, kelle emaettevõtja asub Põhjamaades. Väga huvitav praktika on Leedus, kus maksuamet uuendab igal aastal nimekirja majandusharude kohta, kus tegutsevaid ettevõtjaid tähelepanelikumalt kontrollitakse. Vastav info edastatakse ka maksumaksjatele. Majandusharu valiku aluseks on selle olulisus Leedus ning valdkonna kasumlikkus. Uuringu kohaselt olid viimati Leedu maksuhaldurite tähelepanu keskpunktis panganduse, kapitaliturgude, ravimite ja tehnoloogia tegevusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad. Seevastu Läti maksuametil puudub majandusharupõhine fookus siirdehindade revisjoni algatamiseks.
Rohkem kui pooled Eesti maksuameti kontrollitud seotud isikute tehingud on olnud kontsernisisesed teenused, millele järgnevad finantseerimistehingud, kaupade müük ja kulude jagamise kokkulepped. Leedus on kõige enam kontrollitud finantseerimistehingute siirdehindasid, millele järgnevad tehingud kaupade ja kinnisvaraga ning kontsernisisesed teenused. Lätis on enim kontrollitud kaupadega seotud tehinguid ning kontsernisiseseid teenuseid ja laenutehinguid.
Üheski Balti riigis ei näe maksuseadused ette siirdehindade spetsiifilist maksutrahvi, vaid lähtutakse üldistest maksusanktsioonidest. Nii Eestis, Lätis kui Leedus on siirdehinnaga seotud trahvid alla 25% lisandunud maksusummast. Seejuures on Lätis oodata maksutrahvide langemist tulenevalt seadusemuudatusest, mis võeti vastu 2011. aastal. Huvitava asjaoluna võib välja tuua, et 90% Eestis tehtavatest maksurevisjonidest lõppevad täiendava maksu määramisega, millest 10% on just siirdehinnakontrollid. Äsjamainitu põhjal võib tõdeda, et maksurevisjon toob suure tõenäosusega kaasa täiendava maksunõude esitamise — fakt, mis näitab Eesti maksuametnike põhjalikku eeltööd.
Eesti äriühingud, kelle siirdehindasid kontrollitakse, valitakse järgnevatel alustel:
- viiakse läbi põhjalik riskianalüüs,
- analüüsitakse äriühingu kasumlikkust,
- äriühingutes on toimunud restruktureerimine,
- vaadeldakse seotud isikute vaheliste tehingute iseloomu ja mahtusid,
- kontrollitakse, kas äriühingus on varem maksukontrolle läbi viidud.
Siirdehindade kontrolli võidakse algatada ka siis, kui muude maksude ülevaatamise käigus avastatakse riske. Lätis ja Leedus tuginetakse sarnastele kriteeriumitele maksurevisjoni alustamise valikul.
Üheks oluliseks erisuseks Eesti, Läti ja Leedu siirdehindade praktikas on asjaolu, et Eesti äriühingul puudub võimalus saada siirdehindade osas siduvat eelotsust, mis annaks äriühingule kindluse, et seotud isikutega tehtud tehingud on toimunud korrektselt. Leedus on see võimalus olemas alates 2012. ja Lätis alates 2013. aastast.
Seega võib eeloleva põhjal tõdeda, et kuigi kõigi kolme riigi siirdehindade määramise reeglid põhinevad samal alusel, st OECD juhendil[1], siis võib iga riigi kontrollpraktika olla erinev. Sellest tulenevalt on oluline arvestada, et näiteks äriühingu tegevusvaldkond, seotud isikute vahelise tehingu liik, äripartneri asukohariik või muud asjaolud võivad mõjutada maksuhalduri huvi maksurevisjoni algatamiseks.
Ernst & Youngi siirdehinna uuring (inglise keeles) on leitav veebilehelt:
[1]Uuring viidi läbi 2011. aasta detsembris
[2] Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni “Juhised siirdehinna turuväärtuse kindlaksmääramiseks hargmaistele ettevõtjatele ja maksuhaldurile”
