Rakendusuuringute programm rahastab kõrge riskiga rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendust ning pakub ettevõtjatele tehnoloogia- ja ärialast nõu. Tulenevalt maailmas valitsevast olukorrast avatakse nüüd spetsiifiline kaitseteemadele keskenduv taotlusvoor, kus toetuse summa jääb vahemikku 250 000 kuni 500 000 eurot.
Julgeolek ja majanduse konkurentsivõime on prioriteedid
„Valitsuse prioriteet on nii riigikaitse ja julgeolek kui ka majanduse konkurentsivõime, mille ühine nimetaja on Eesti kaitsetööstuse arendamine. Kaitsesektori arendamine eeldab ka Eestis uute ja nutikate tehnoloogiate väljatöötamist, millele rakendusuuringute programmi tugi annab nii vajaliku nõu kui ka rahalise toetusena tugeva ja vajaliku tõuke,“ sõnas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Minister lisas, et Eesti ettevõtetel on võimekus arendada tehnoloogiaid alates droonidest ja mehitamata sõidukitest ning lõpetades side- ja küberturbelahendustega, mis on olulised Eesti kaitseväele. „Kodus saadud kasutuskogemus ja referents võimaldavad lahendusi eksportida ka partnerriikide jõustruktuuridele.“
„Uue põlvkonna kaitsetehnoloogiate arendamine on riskantne ning aeganõudev. Avaliku sektori tugi võimaldab riske maandada, arendustööd märkimisväärselt kiirendada ning vajaduse korral ka partnereid, sealhulgas rahvusvaheliselt, paremini kaasata. Arendustöö võimaldab viia tehnoloogiad etappi, kus ollakse valmis tööstuslikuks tootmiseks ja/või rakendamiseks reaalses keskkonnas,“ ütles EIS-i rakendusuuringute osakonna juht Mart Toots.
Ta lisas, et kaitsetehnoloogiatele arendustoe pakkumise puhul on tegu esimese rakendusuuringute osakonna temaatilise ja oluliste väljakutsete lahendamisega seotud tegevusega. „Taotlusvooru fookusteemad lähtuvad Eesti Kaitseväe vajadustest, kaitseministeeriumi prioriteetidest ja Eesti ettevõtjate võimekusest.“
Rakendusuuringute programm on kaitse ja kahese kasutusega tehnoloogiaid toetanud alates oma tegevuse käivitamisest aastal 2021, kui ühena esimestest alustas programmi toel arendust ettevõte Rantelon, mis keskendub droonitõrje ja -tuvastuse lahenduste väljatöötamisele. Lisaks on programmist tuge saanud Cybexer Technologies, mis keskendub küberharjutusväljakute arendustele, ning hiljuti toetuse saanud Frankenburg Technologies, mis arendab kulutõhusaid droonivastaseid relvasüsteeme.
Senine statistika näitab, et rakendusuuringuid teostanud ettevõtted on edukad – nende tootlikkus on 120 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, samuti on nende käive kasvanud jõudsamalt kui ettevõtjatel, kes arendustegevusega ei tegele.
EIS-i juhatuse liige Sigrid Harjo täiendas, et ettevõtetel on kaitsevaldkonnas abi saamiseks veel võimalusi: „Rakendusuuringute programmi tugi on hea tehnoloogia arenduseks, kuid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ettevõtte arendamiseks pakub EIS veel investeeringuid SmartCapi kaitsefondi kaudu ning võimaldab ligipääsu kõrgetasemelistele visiitidele ja messidele. Kaitsevaldkond on Eestis praegu loogiliselt kõrgendatud tähelepanu all ning ka siinsete ettevõtete senine koostöö EIS-iga on näidanud, et üheskoos on võimalik astuda sektori arengu mõttes olulisi samme.“
Toetuse taotlemine toimub kahes etapis
Rakendusuuringute programmist kaitseprojektidele toetuse taotlemine toimub kahes etapis. Esmalt tuleb taotlejatel 7. juuniks esitada projekt eelhindamisele. Rakendusuuringute programmi komisjonilt positiivse eelhinnangu saanud projektid tuleb täiendada 7. juuliks, kust need liiguvad teise etappi ehk hindamisprotsessi, kus selguvad lõplikud toetuse saajad.
Lisaks rakendusuuringute programmi taotlusvoorule on kuni 15. maini avatud ka kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendusprojektide konkurss, mille võitjad saavad teha kaitseväega koostööd, et arendatud tehnoloogiad reaalselt testida.
Rakendusuuringute programmi kaitsevaldkonna taotlusvooru fookusteemad on järgmised droonitehnoloogiate lahendused, kuluefektiivsed droonide tootmistehnoloogiad; linnakupõhised elektroonilise sõjapidamise (EW) kaitselahendused; lahingsüsteemide arendused; üksuste olukorrateadlikkust tõstvad lahendused; lõhkeainete ning -materjalide, laske- ja lahingumoona tootmise arendamine; pettevahendid (imitatsioonivahendid, elektroonilised peibutusvahendid); taktikaline toidumoon ja sõdurivarustus; siseturvalisuse lahendused; mehitamata sõidukid ning küberturvalisus ja tarkvara.
EIS-i rakendusuuringute osakond on nelja tegevusaasta jooksul nõustanud enam kui 1000 erinevas faasis arendusideed, millest eduka projektini on jõudnud ligikaudu 200. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on suunanud rakendusuuringute programmi kaudu ettevõtete arendustöö toetamiseks enam kui 120 miljonit eurot.
