Samal ajal oli Kesk-Euroopas, sealhulgas Saksamaal, liiga palav. Sellest räägitakse 2024. aasta Euroopa kliimaseisundi aruandes, mille koostasid ühiselt Euroopa Liidu kliimamuutuste seireteenistus Copernicus ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO). Nende andmetel hukkus tugeva tormi ja üleujutuste tagajärjel vähemalt 335 inimest ning ligikaudu 413 000 inimest kannatas äärmusliku ilma tõttu.
Euroopa soojeneb kõige kiiremini
Juba on kinnitatud, et 2024. aasta oli kõige soojem kogu vaatlusajaloo jooksul – nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni andmetel ületas 2024. aasta globaalne keskmine temperatuur tööstuseelse ajastu (1850–1900) taset 1,55 kraadi võrra. Euroopas oli tõus koguni 2,92 kraadi, teatas Copernicus. Rekordiline kuumus esines 2024. aastal Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopas. Saksamaa ilmateenistuse andmetel oli 2024. aasta kõige soojem alates mõõtmiste algusest Saksamaal.
Euroopa jääb endiselt maailma kõige kiiremini soojenevaks kontinendiks. Euroopa Liidu kliimaseireteenistuse Copernicus andmetel on selle põhjuseks mitmed tegurid: Arktika maismaaosa suur osakaal, mis soojeneb kiiremini kui ükski teine piirkond Maal; muutused atmosfääri tsirkulatsioonis, mis soodustavad suviste kuumalainete tekkimist; ning aerosoolide ehk õhus leiduvate mikroskoopiliste osakeste heitmete vähenemine – need osakesed peegeldavad päikesekiirgust ja aitavad seeläbi jahutada.
Saksa klimatoloogi Mojib Latifi sõnul mängib olulist rolli ka õhukvaliteedi paranemine: mida puhtam on õhk, seda vähem päikesevalgust peegeldub tagasi ja seda rohkem soojeneb õhk. „Mida vähem saasteaineid on õhus, seda vähem peegeldub päikesekiirgust tagasi – ja seda rohkem võib temperatuur Euroopas tõusta,“ märkis ta Saksa telekanali ZDF eetris. Teadlane nimetas kliimaülevaate tulemusi äärmiselt muret tekitavateks.
Copernicus ja WMO tõid välja selgelt väljendunud kontrasti Ida- ja Lääne-Euroopa vahel: idas valitses kuiv, päikesepaisteline ja ebatavaliselt soe ilm, läänes aga pilvisem, niiskem ja jahedam. Üldiselt kujunes 2024. aastast üks kümnest kõige sajusemast aastast Lääne-Euroopas alates 1950. aastast. Selle tulemusel oli jõgede veetase läänes kõrgem kui pikaajaline keskmine. Ida-Euroopas seevastu tõi ulatuslik põud kaasa jõgede veetaseme languse.
Troopilised ööd ja üleujutused
„Euroopas kasvab troopiliste ööde ja äärmuslikult kuumade päevade arv,“ märgitakse aruandes. Kagu-Euroopas registreeriti 13 päeva järjest kestnud kuumalaine ning rekordiline arv troopilisi öid – 23 ööd, mil temperatuur ei langenud alla 20 kraadi. Euroopa mereveed olid samuti erakordselt soojad: merepinna keskmine temperatuur oli 0,7 kraadi kõrgem normist, Vahemeres aga koguni 1,2 kraadi võrra.
Äärmuslikke sademeid ja üleujutusi esines rohkem kui ühelgi teisel aastal alates 2013. aastast. Oktoobris põhjustasid need katastroofi Hispaania Valencia provintsis ja selle ümbruses, kus hukkus üle 200 inimese. Septembris tõi torm Boris kaasa tugevaid vihmasadusid ja üleujutusi mitmel pool Euroopas, põhjustades ulatuslikke kahjustusi ning katkestades taristut. Tormi tagajärjel kannatasid paljud piirkonnad nii elamumajanduses kui ka põllumajanduses.
Kokkuvõttes näitab 2024. aasta kliimaülevaade, et ekstreemsed ilmastikunähtused Euroopas muutuvad üha tavapärasemaks ning nõuavad kiiret kohanemist nii linnade planeerimises kui ka riikide kliimapoliitikas.
