Põllumeeste meelest hakkab tänavune kuumus juba 2018. aastal valitsenud põuda meenutama.
Takkasaare talu peremees Arvo Kuutok märkis, et kuivust on piirkonniti erinevalt. Tema põldudel kipuvad liivasemad kohad tõepoolest kuivama. «Juba tükk aega ihkab maa vihma, aga seda ei tule. Vihmapilved kipuvad meist ikka mööda minema,» ütles ta naerdes.
Kuutok sõnas, et tegi hiljuti teise siloniite, kuid mõne koha peal ei olnud midagi niita, sest rohi oli ära kuivanud ja krõbises. Kui vihma ei tule, siis ootab sama saatus ka vilja. Taliviljad on Kuutoki ütlust mööda eelisseisus, sest said kevadel niiskete ilmadega kasvuhoo sisse. Kehvem lugu on suviviljadega, eriti odraga.
Väikesest vihmahoost viljale kasu ei tule Kuutok avaldas lootust, et ehk suudab savisem pinnas natukenegi niiskust hoida. Ta lisas, et kui pärast suurt põuda vihm lõpuks tulebki, siis pole sellest ära kuivanud viljale enam kasu. Järgmise tööna ootab Takkasaare talu peremeest Arvo Kuutokit ees taliodra koristus.
Metstaguse Agro omanik Teet Kallakmaa ütles põua kohta ohates, et see on nii raske ja valus teema. «Aasta 2018 hakkab silme ette tulema. Siis oli asi muidugi veel hullem,» lausus ta.
Kallakmaa meenutas ütlust, et neli aastaaega ja rahvusvaheline imperialism on põllumehe vaenlased. Nagu Kuutok, on ka Kallakmaa täheldanud, et Eesti on küll väike, aga sademed jaotuvad väga ebaühtlaselt. Kallakmaa usub, et kindlasti on Eestis põllumehi, kes praegu veel liigkuivuse üle ei kurda. Järva-Jaani kant jääb aga Pandivere kõrgustiku servale ja sealt kipuvad vihmapilved pahatihti mööda minema.
Pole midagi teha, vanajumalast on niimoodi antud,
märkis ta.
Kallakmaa lisas, et juunis tuli Järva-Jaani kandis 12 millimeetrit vihma, mida on ilmselgelt liiga vähe, vaja oleks 60 millimeetrit kuus. Vihmasutsakast pole kasu, sest see aurustub praegu hetkega.
Suvivilja ja suvirapsiga on seis Kallakmaa hinnangul üsna õnnetu. Ta sõnas, et kevadel sai rapsi palju külvatud, rapsi hind on hea ja oli lootust, et sellega saab teenida. Nüüd kahanevad lootused iga päevaga üha väiksemaks.
Kaks niidet silo on Kallakmaa ära teinud ja sai nende peale kokku sama palju kui eelmisel aastal ühe niitega. Ta märkis, et õnneks on eelmisest aastast veidi silo alles. Kallakmaa meenutas, et kui 2018. aastal vihm pärast põuaperioodi lõpuks tuli, pani see vilja uuesti kasvama, nii et altpoolt tulid uued võrsed peale. Kui see kasvab kahes rindes, nii et pool saagist on valmis ja pool roheline, siis on Kallakmaa ütlust mööda seda keeruline lõigata. «Maksimaalsest saagist ei ole mõtet unistada,» lisas ta.
Väätsa Agro juhatuse liige Lenno Link sõnas, et olukord on kriitiline. Ta täpsustas, et nendele teadaolevalt on viimase nädala jooksul sadanud kõigest 4,5 millimeetri jagu vihma. Taliviljad on põuaga Lingi ütlust mööda vähem pihta saanud, aga suviviljade puhul on nüüd kindel, et tänavu kaotab ettevõte saagis kõvasti. Link lisas, et taimed on praegu veel elus. Võib juhtuda, et viljad hakkavad väga kiiresti valmima, kuid siis jääb tera peenikeseks ega täitu. Sellist vilja saab küll müüa, aga liiga odava hinnaga.
2018. aasta põud Väätsa Agrole suuri kahjusid ei toonud. Link selgitas, et nad laotavad põldudele läga, mis aitab mulla veevaru hoida. Kuid isegi 2018. aastal ei näinud Link põldudel sellist pilti nagu nüüd, kui ta käis agronoomidega rohumaid üle vaatamas. Rohutaimed on närtsima hakanud. «Seda juhtub väga harva, üks-kaks korda kümne aasta jooksul. See on päris hull lugu,» ütles ta.
Link lisas, et õnneks on neil silo eelmistest aastatest järel, nii et loomad nälga ei jää.
Väätsa Agro agronoom Kert Kiis ütles, et praegu on käsil teine siloniide. Kui tavaliselt peab rohi pärast niitmist päevakese maas kuivama, siis praeguse kuumaga on see kohe pärast niitmist valmis auku viimiseks. Kiis avaldas lootus, et kui kuu jooksul vihma tuleb, saab augustis ka kolmanda niite. Teravilja saagikusele on kuumus aga oma jälje jätnud.
Riigi ilmateenistus prognoosib, et vähemalt selle nädala lõpuni püsib Eesti kohal väga soe õhumass. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur on enamikus paikades 20 ja enam kraadi ning päevane õhutemperatuur tõuseb mitmel pool 27–29 kraadini. 7.–10. juulini õhutemperatuuri tõus jätkub kuni 32 kraadini. Metsade tuleohtlikkus on kohati suur, hoiatus on antud ka Järvamaale. Mõnel pool lubab nädala jooksul vihmagi, kuid Järvamaa kohal on sademeid märgitud pigem vähe. Üle kogu Eesti on riigi ilmateenistus seoses kuumalainega andnud esimese taseme hoiatuse, mis tähendab, et teatud olukordades võib ilm olla ohtlik.
