Oma toetusest maaomanike meeleavaldusele andsid teada ka Eesti Jahimeeste Selts ja Eesti Maaparandajate Selts.
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ants Eriku sõnul näitab nõnda laiapindne toetus, et metsaomanikud ei ole murega üksi.
“Maamaksu ennaktempos tõstmise plaan on sõnamurdlik, soodustab omandist loobumist ja võtab kindlustunde tuleviku ees kõigilt maaomanikelt, mitte ainult metsaomanikelt. Rangete looduskaitseliste piirangute maade aina kiiremini laienemine täidab Euroopa Liidu ja kliimaministeeriumi ametnike huve. Aga eraomanikud - põllumehed, talupidajad, metsamehed, koduomanikud - tunnetavad aina valusamalt, et huvid ei lähe Eesti riigis enam kellelegi korda,” ütles Erik.
„Pidev keskkonnakaitseliste piirangute ja nõuete lisandumine on murekohaks ka toidu tootmisele, millega on kaasnenud bürokraatia kasv ning ettevõtjate konkurentsivõime vähenemine,“ tõdes Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Ants Noot.
Seetõttu toetab EPKK erametsaliidu seisukohti ja leiab, et keskkonnakaitsest tulenevad piirangud peavad olema mõistlikult seatud ja vastavalt kompenseeritud. Ka põllumajandustootjatest suur osa on metsaomanikud.
Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimehe Andry Krassi kinnitusel näeb üha suurem hulk omanikke vaeva ots-otsaga kokku tulemisel. Samal ajal laob riik nende õlule üha uusi ja uusi koormisi. “Riigivõimuga dialoogi pidamine on aga kaotanud mõtte olukorras, kus sisuliselt alles eile sõlmitud maamaksu puudutavatest kokkulepetest kinni ei peeta, ning seetõttu otsustas omanike liit meeleavaldust toetada,” kommenteeris Krass.
Eesti Erametsaliit korraldab 29. mail Toompeal riigikogu ees meeleavalduse, millega kutsub liituma kõiki maaomanikke. Meeleavaldusel nõutakse, et kui riik seab eraomaniku maale piiranguid, mis ei võimalda seda kasutada, tuleb omanikule saamata jääv tulu koheselt ja õiglaselt hüvitada või anda asendusmaa. Protestitakse ka lubatust kordades kiirema maamaksu tõusu vastu.
Eestis on ametliku metsastatistika järgi range kaitse all 50 000 hektari jagu erametsa, leebemalt piiratakse umbes 150 000 hektarit. Viimase arenguna riigi looduskaitsepoliitikas soovib kliimaministeerium oluliselt karmistada kaitsekorda Natura metsaelupaikades, mis puudutab paljusid metsaomanikke ning kokku ligi 15 000 hektarit erametsa, kus plaanitakse senine piiranguvöönd muuta sihtkaitsevööndiks ja seal majandamine täielikult keelustada.
