Pärast Venemaa algatatud täiemahulise sõja algust 2022. aastal on Euroopa Liit kehtestanud Venemaale 16 sanktsioonipaketti, millega seoses on oluliselt kasvanud ka sanktsioonirikkumiste arv ning sellega seoses kaitsepolitseiameti menetluskoormus, sest seni on kõiki karistusseadustiku alusel karistatavaid sanktsioonirikkumisi menetlenud kaitsepolitseiamet. Enamik avastatud sanktsioonirikkumisi on olnud seotud kauba ja sularaha sisse- või väljaveoga ning tuvastatud piiripunktides.
Riigi julgeolekuvõimekus kasvab
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik märkis, et kujunenud olukord polnud enam mõistlik ning muutuse tulemusel suudab riik veelgi paremini keskenduda Eesti julgeoleku tagamisele.
„Tõuseb sanktsioonirikkumiste menetluse efektiivsus ja ka teiste Venemaalt lähtuvate ohtude tõrjumise võimekus. See on oluline Venemaa survestamiseks lõpetama agressiooni Ukraina vastu, samuti kärpimaks Venemaa võimalusi oma sõjamasina rahastamiseks. Tunnustan MTA-d, kes oma valmis oma hea ja tõhusa tööga veelgi enam meie ühisesse julgeolekusse ja turvalisusse panustama,“ rääkis Kaasik.
„Enamik kauba ja sularahaga seotud sanktsioonirikkumistest tuvastab MTA tollijärelevalve käigus ning seda otse piiril. Kui ka lisatõendite kogumine ja edasine uurimine toimub MTA-s, tagab see kiire ja tõhusa menetluse,“ ütles maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi.
Uukkivi kinnitas, et MTA-l on mitmekümneaastane kuritegude ja väärtegude uurimise kogemus, millele lisanduvad ekspertteadmised tollivaldkonnast. Muudatuse tulemusel menetleb edaspidi kõiki piiril toimuvaid kauba ning sularaha sisse- ja väljaveoga seotud rikkumisi, sh sanktsioonirikkumisi MTA, kellel on selleks suurim pädevus Eestis.
MTA saab seda teha kiiresti ja efektiivselt, olles piiril kohapeal, samuti jääb ära vajadus menetluste üleandmiseks. See kõik toob kaasa efektiivsema menetluse ning vabastab kaitsepolitsei ressursse, mis on halvenenud julgeolekuolukorras vaja suunata vahetult riigi julgeolekut ohustavate hübriidohtude tõrjumiseks.
