Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo kogub kriminaalmenetluses tõendeid võimaliku soodustuskelmuse, eriti suures ulatuses maksukohustuse varjamise, dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise kohta. Esialgne kahtlustus on esitatud kaheksale inimesele ja neljale nendega seotud ettevõttele.
Politsei uurib kahtlustust maksupettuses ja toetuse väärkasutamises
Politsei kontrollib kriminaalmenetluses, kas laevaehitusega seotud ettevõte ning selle juhid on viimase viie aasta vältel esitanud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides maksu- ja tolliametile kavatsetult valeandmeid, et vähendada tulu- ja sotsiaalmaksukohustust. Esialgse kahtlustuse kohaselt võisid ettevõtte juhtivtöötajad esitada endaga seotud äriühingute nimel ettevõttele arveid teenuste eest, mida tegelikult ei osutanud ning seeläbi võidi kahtlustuse järgi tasuda ettevõtte osade juhtivate töötajate töötasusid tööjõumakse maksmata.
Lisaks kogub politsei tõendeid, et kontrollida, kas ettevõte, selle juhid ja töötajad panid toime soodustuskelmuse, kui taotlesid 2022. aastal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt (EIS) toetust projektidele. EIS-i üks tingimus toetuse maksmisel on, et taotleja ei ole alustanud projektiga seotud tegevusi ega võtnud kohustusi, tellimusi või pakkumisi nendele tegevustele enne EIS-ile taotluse esitamist. Kohtueelses menetluses seni kogutud tõendite põhjal on praegu alust arvata, et ettevõte oli sõlminud samade tegevuste eest tasumiseks tellijatega juba lepingud ja võis olla nende tegevustega taotluse ajal juba alustanud.
Kahtlusalune tegevus kahjustab ausat ettevõtluskeskkonda
Keskkriminaalpolitsei esitas kahtlustuse kaheksale inimesele ja neljale ettevõttele. Esialgsel hinnangul võidi vältida 1,7 miljoni euro ulatuses tööjõumaksude tasumist ja EIS võis eksitavate andmete alusel välja maksta 400 000 eurot toetust. Kuna asjaolusid kontrollitakse põhjalikult kriminaalmenetluses, võivad nii kahtlustatavad kui ka esialgsed kahtlustused muutuda.
Riigiprokurör Sigrid Nurm ütles, et aus ja läbipaistev majanduskeskkond eeldab ettevõtetelt nii läbipaistva raamatupidamise korraldamist kui ka riigi suhtes ausat maksukäitumist. „Selle äriühingu tegevuse soodustamiseks on riigieelarvelistest vahenditest eraldatud märkimisväärseid toetusi, mille maksmine võis toimuda eksitavate andmete alusel. Samal ajal on tekkinud kahtlus, et ettevõte võis jätta riigile tasumata eriti suures ulatuses tööjõumakse. Kui esialgsed kahtlused kinnitust leiavad, on riik saanud suurt kahju nii alusetu toetuse väljamaksmise kui ka tasumata jäetud maksude tõttu, seepärast on oluline asjaolusid kriminaalmenetluses põhjalikult kontrollida,“ ütles Nurm.
Majanduskuritegude büroo juht Ivo Raudheiding rääkis, et politsei fookuses on suure mõjuga majanduskuriteod, mis õõnestavad ausat ettevõtluskeskkonda ja kahjustavad kõigi maksumaksjate huve. „Meie eesmärk on tagada, et avalikke vahendeid kasutataks seaduslikult ja eesmärgipäraselt ning et ettevõtluses oleks kõigil võrdsed mängureeglid. Säärane raha väärkasutamine pole lihtsalt seaduserikkumine, vaid kahjustab kogu ettevõtluskeskkonda ja teisi ettevõtteid, kes asju ausalt ajavad,“ sõnas Raudheiding.
Kohtueelset menetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei ja juhib riigiprokuratuur.
