Kõne all on kaks skeemi, üks Põhja-Eestis ja teine Lõuna-Eestis. Mõlemal puhul on keskmes EISA poolt akrediteeritud tehnilised konsultandid, kes on kahtlustuse järgi aidanud renoveerimishanked sokutada omale lähedastele ettevõtetele.
Lõuna regioonis on ETV saate «Pealtnägija» andmetel kahtlustus esitatud staažikale tehnilisele konsultandile Rivo Soole, mitmele omanikujärelevalve spetsialistile ja valdkonna suurimale ehitusfirmale Balti Vara Ehitus. Nagu tõi välja "Pealtnägija", võitis Balti Vara viimase kaheksa aasta jooksul 37-st Sooga seotud eurotoetusega rahastatud projektist 12.
Soole on esitatud kahtlustus konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises ja erasektoris altkäemaksu võtmises ning Põhja-Eestis tegutsevale konsultandile konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises, kelmuses ja dokumendi võltsimises. EISA küll haldab ja nõustab konsultante, kuid töölepingu sõlmib nendega iga korteriühistu eraldi ja ükski EISA töötaja kriminaalasjas kahtlustust ei ole saanud.
Hüpoteesi järgi kaasasid tehnilised konsultandid töödesse samad ettevõtted ja isikud ning ehitusfirma manipuleeris hindadega nii, et korteriühistu jaoks kallinesid ehitustööde maksumused turuhinnast kümneid tuhandeid eurosid kallimaks.
Lüli ühistu ja riigiasutuse vahel
Tehniline konsultant on lüli toetust sooviva korteriühistu ja EISA vahel. Selleks, et EISA-st toetust saada, tuleb teha väga suur hulk bürokraatlikku eeltööd, millega lihtne korteriühistu esimees hakkama ei saa. Tehniline konsultant aitab sellega ja valib hiljem ka sobivad ettevõtjad tööde tegemiseks.
«Seetõttu valdav enamus korteriühistutest pöördub teenuse saamiseks tehnilise konsultandi poole, kes on Kredexi poolt akrediteeritud. Kredex ütleb, et nende nimekirjas olevad tehnilised konsultandid on nende poolt välja koolitatud ja kui neilt teenus sisse osta, siis võib olla kindel, et kõik dokumendid on õigel viisil õigel ajal vormistatud,» kirjeldas Eesti Omanike Keskliidu juht Andry Krass Postimehele protsessi.
Seega on tehniline konsultant isik, kes on võtmeisik protsesside suunamisel.
Nii nagu tehniline konsultant ütleb, nii ühistu üldiselt ka teeb,
võttis Krass kokku.
Arusaadavalt kätkeb see omakorda mitmeid riske. Näiteks üks valdkonna ekspert tõi Postimehele näite – mitte küll antud kriminaalasjaga seoses - ühest maakonnast, kus juba pikemat aega olid kõrvaltvaatajad imestanud, et mingid renoveerimishanked kipub üks tehniline konsultant sokutama pidevalt ühele ja samale ettevõttele. Samuti on teada juhtumeid, kus tehniline konsultant on ametis vaid formaalselt ja tegelikult ajab asju korteriühistu juht, kel juhtumisi on ka endal tehnilise konsultandi litsents olemas, kuid kes oma korterühistu tehniline konsultant ei tohi huvide konflikti tõttu olla. Seega ajab ta asju läbi käpiknuku.
Sellistel puhkudel on vilepuhujateks enamasti korteriomanikud.«Nad näevad korteriühistu koosolekutel alati, millal ausalt arutatakse ja millal sõidetakse teerulliga üle. Siis tekib küll inimestel küsimus, et miks nad nii teevad,» illustreeris ta.
Krass tõdes, et viimasel on tehnilistest konsultantidest järsk puudus tekkinud. «Keegi ei taha seda teenust osutada enam. Ühistud on raskesse olukorda pandud. Näiteks üks tehniline konsultant, kes on üks aktiivsemaid, ei soovi enam seda teenust osutada. Need, kelle poole pöördutakse, et saada pakkumisi, küsivad astronoomilisi summasid teenuse eest.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Aivar Sepa sõnul on tehnilistel konsultantidel aususkohustus ja nad peavad tegutsema korteriühistu huvides, kuid nende poolt kogutud tõendid annavad paraku aga põhjust kahtlustada, et kõnealused konsultandid, kellest üks tegutses Lõuna- ja teine Põhja-Eestis, on lähtunud omakasust.
«Paraku kipub olema nii, et korruptsiooni maksab oma taskust kinni klient, antud juhul korteriühistute elanikud. Kriminaalmenetluses tuvastame kas ja kui palju kallimaks renoveerimine nende korteriühistute jaoks kujunes,» sõnas Sepp.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri Gerd Raudsepa sõnul tuleb toetuste puhul tagada, et kõikidel ettevõtjatel oleks võimalik võrdsetel alustel konkureerida. «Praegusel juhul kahtlustame, et kahe konsultandi käitumine on olnud vastuolus ausa konkurentsi reeglitega, mistõttu osutusid nendega seotud hangete võitjateks kindlad ettevõtjad. Sellised toetused elavdavad ettevõtlust, sest võimaldavad luua töökohti ja tagavad koduomanikele madalamad lisakulud ning mugavama elukoha, mistõttu tuleb meil toetuste väärkasutamise kahtluse korral asjaolusid põhjalikult kontrollida,» ütles Raudsepp.
Kahtlustus puudutab 2023. aastat ning politsei on puudutatud korteriühistutega ühendust võtnud. EISA ütles Postimehe kommentaaripalvele vaid, et kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada ainult prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Täpsustavale küsimusele, kuidas mõjutab skandaal kortermajade renoveerimistoetusi laiemalt, asutus enam ei vastanud.
