Ringkonnakohus tühistas varasema Harju maakohtu otsuse osaliselt, rahuldas prokuratuuri apellatsiooni ja tunnistas Repinski kelmuses süüdi, mõistes Repinskile tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse kaheaastase katseajaga.
Ringkonnakohus korrigeeris riigilt Repinski kasuks valitud kaitsjale välja makstud menetluskulu otsust ja mõistis riigilt välja 32 826,80 eurot. Ülejäänud summa ehk 17 000 eurot jääb Repinski kanda.
Repinski eksitas riigikogu kantseleid
Ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu õigeksmõistva otsuse usalduse kuritarvitamise ja omastamise süüdistuses. Ringkonnakohus nõustus neis süüdistustes maakohtu otsuses toodud seisukohtadega ja jättis selles osas prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata.
Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohus, et uuritud tõendite alusel saab väita, et Repinski lõi eluasemekulude hüvitise saamise eesmärgil riigikogu kantseleile esitatud andmetega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Repinski eksitas riigikogu kantseleid, väites, et tal on õigus saada riigikogu liikme staatuse seaduse alusel eluasemekulude hüvitist. Selle tulemusel kandis riigikogu kantselei talle üle 12 119,56 eurot.
Riigiprokurör Alan Rüütel märkis eksriigikogulase Martin Repinski süüasja kohtuotsusega seoses, et eluasemekulude hüvitis ei ole riigikogulaste töötasu suurendamiseks.
„Ringkonnakohtu otsus andis sõnumi, et riigikogu liikmed peavad enda elukohaandmete esitamisel olema eriti hoolikad. Kui keegi taotleb teadlikult eksitavate rahvastikuregistri andmete põhjal eluasemekulude hüvitist, on tegemist kuriteoga. Eluasemekulude hüvitist ei tohi kuritarvitada enda töötasu suurendamiseks,“ märkis Rüütel.
Tema sõnul on prokuratuuri hinnangul oluline, et Tallinna ringkonnakohus jõudis tõendite põhjalikul analüüsimisel eluasemekulude hüvitamisega seoses prokuratuuriga samale seisukohale.
„Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad kogutud tõendid, et endine riigikogu liige Martin Repinski eksitas riigikogu kantseleid, kui jättis oma elukohaandmed rahvastikuregistris uuendamata. Kohtuotsuse kohaselt elas Repinski rahvastikuregistri andmetel Jõhvis, ent tegelikult elas ta Viimsis. Sellele vaatamata taotles ta teadlikult eksitavate andmete põhjal eluasemekulude hüvitamist Tallinnas asunud korterile, milles ta ise ei elanud ja milleks tal õigust ei olnud, sest ta elas juba Harjumaal,“ rääkis Rüütel.
Nii prokuratuuri kui ka kohtu hinnangul pani Repinski toime kelmuse ja põhjustas riigikogu kantseleile üle 12 000 euro suuruse kahju. „Riigikogu liikmed peavad tööga seotud hüvitisi kasutama läbipaistvalt ja vastutustundlikult, sest vastasel juhul võib tegemist olla maksumaksja ehk meie kõigi ühise raha kuritarvitamisega,“ ütles Rüütel.
„Ringkonnakohus jõudis mõnes süüdistuse punktis prokuratuurist erinevale seisukohale. Seetõttu analüüsime põhjalikult kohtu argumentatsiooni ning otsustame seejärel, kas ja millises ulatuses on alust selles kohtuasjas ka riigikohtu seisukohta küsida,“ sõnas ta.
Kohus suunas riigikogu kantselei tsiviilhagi samas summas uueks arutamiseks Harju maakohtusse teises koosseisus. Kohtuotsust saab vaidlustada, esitades kassatsiooni riigikohtule 30 päeva jooksul.
