Harju maakohus otsustas rahuldada kaitsjate taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks Õuetuba OÜ ja Kristi Loigo suhtes seoses mõistliku menetlusaja möödumisega ning tühistada ka selle kriminaalmenetluse tagamiseks kehtestatud abinõud.
Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Õnne Neare-Vaarmann leiab aga, et menetlusaja mõistlikku kestust hinnates lähtutakse kohtumenetluses eeskätt kuriteo raskusest, kohtuasja keerukusest, süüdistatava ja riigivõimu käitumisest ning sellest, mis on süüdistatava jaoks kaalul.
Kriminaalasi hõlmas 15 köidet materjale ja massiliselt pangapäringuid
„Prokuratuur nõustub kohtuga selles, et tegu ei ole raske kuriteoga ning arvestada tuleks kogu kriminaalmenetluse aega alates 2020. aasta juulist. Meie jaoks oli oluline ka kohtu seisukoht, et menetlus liikus kõigi aastate vältel ootuspärases tempos. Küll aga ei saa prokuratuur nõustuda Harju maakohtu hinnanguga kriminaalasja keerukusele,“ selgitas Neare-Vaarmann.
„Kristi Loigole ja OÜ Õuetuba suhtes alustatud kriminaalmenetlus annetuskelmuse uurimisel oli esimene sellelaadne Eestis. Uurimisasutuste vaatest tähendas see, et asjakohaste tõendite kogumiseks õige fookuse ja kõige sobivamate meetoditeni jõudmiseks kulus tavapärasest enam aega,“ jätkas prokurör.
„Lisaks muutis kohtueelse menetluse keeruliseks asja maht. Kuna kohtueelses menetluses tekkis kahtlus, et OÜ Õuetuba ei pidanud annetuste kasutamise kohta raamatupidamises arvestust, pidi politsei ettevõtte pangakonto tehingute sisu välja selgitamiseks tegema massiliselt päringuid. Saadud infomassiivist tuli leida asjassepuutuv teave, sõeluda välja olulisim ja see läbi töötada ning siduda erinevates tõendites oleva info. See kõik on ajakulukas ja keeruline. Kohtueelse menetluse käigus analüüsisid nii politsei kui prokuratuur läbi 15 köite jagu materjale, sealjuures tuli analüüsida iga pangakonto üksikut maksekorraldust,“ ütles Neare-Vaarmann.
Tema sõnul tekkis raamatupidamisnõuete rikkumise kahtlus prokuratuuril 2023. aasta septembris, kui politsei sai kriminaalmenetluses kogutud tõendite abil tervikpildi osaühingu reaalsetest kuludest-tuludest ning võrdles neid osaühingu raamatupidamises ja majandusaasta aruannetes esitatud andmetega. „Alles pärast osaühingu kogu äritegevuse väljaselgitamist oli võimalik kontrollida selle vastavust seadusandlusele, sealhulgas karistusseadustikule. Õiguskaitseasutustel kujunes veendumus, et kohtueelses menetluses kogutud tõendid viitavad võimalikule raamatupidamisnõuete rikkumisele,“ lisas prokurör.
Kohus: menetluse lõpetamine oli ainus võimalus mõistliku aja ületamise tõttu
Harju maakohus märkis, et kohtulikul arutamisel tuvastas kohus, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada. Süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul polnud võimalik muul viisil heastada, kui süüdistatava nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetamisega. See tähendab, et süüdistatav loobub kõigist õigeksmõistmisega seotud hüvitisnõuetest.
Prokuröri esitatud uurimis- ja menetlustoimingute nimekirjast nähtuvalt alustati kriminaalmenetlust käesolevas asjas 2020. aasta 20. juulil ning vastavasisulise info avaldas prokuratuur ka meediaväljaannetele. Kaitsjate väitel on nende kaitsealused olnud seetõttu teadlikud ja mõjutatud kriminaalmenetlusest juba selle alustamisest alates.
Kohtu hinnangul ei ole süüdistuse aluseks oleva kuriteo kohtueelne menetlus oma olemuselt keerukas. Arvestades süüdistusaktis tehtud etteheidete sisu, seisnes tõendamise põhiraskus sellel, et kes ja kui palju annetusi kogus, mil viisil ja ulatuses seda infot majandusaasta aruandes kajastati ning kuidas ja mil määral see raskendas raamatupidamiskohustuslase varalisest seisust ja tegevusest ülevaate saamist. Samuti tulnuks tõendada sobiva sise-eeskirja ja kontoplaani puudumist. Suur osa menetluslikust ressursist kohtueelses menetluses ligi nelja aasta ja nelja kuu jooksul kulus annetuskelmuse menetlemiseks, milles prokuratuur menetluse ise lõpetas.
Selleks, et jõuda otsuseni, tuleks kohtul lisaks istungitele asuda mahukat raamatupidamisega seotud tõendikogumit analüüsima. Lisaks sellele tuleb arvestada kohtuotsusele järgneva kaebeõigusega ja selle tõenäolise kasutamisega. Seega peab kohus tõenäoliseks, et kohtumenetluses jõustunud lahendini jõudmiseks võib kuluda umbes kaks aastat. Kohtueelset menetlust arvestades kujuneks menetluse kogukestuseks süüdistatavate jaoks kuus ja pool aastat.
Mõistliku menetlusaja ületamisega põhjustatud rikkumise lõpetamise ja heastamise kaalumisel tuleb arvestada ka avaliku menetlushuviga. Kohtu hinnangul ei tohiks antud juhul ära segada meediahuvi süüdistatavate isikute vastu avaliku menetlushuviga.
Kui annetuskelmuse menetlus, mis on juba lõpetatud ega kuulu enam kohtu arutluse alla, võinuks avalikkuse huvi õigustada, siis praeguse süüdistuse – raamatupidamiskohustuse rikkumise – vastu on see oluliselt tagasihoidlikum. Seda kinnitab muuhulgas ka asjaolu, et juba kohtueelses menetluses pidas prokuratuur kaitsjatega läbirääkimisi menetluse lõpetamiseks oportuniteedi alusel, mille eelduseks on see, et avalik menetlushuvi ei ole suur.
