Verte sõnul on kaks kohtuastet pärast mõlema poole tõendite analüüsi leidnud, et Kingole ja Traadile esitatud süüdistused maksumaksja raha kuritarvitamises on tõendatud.
„Ringkonnakohus andis lahendiga sõnumi, et kuigi riigikogu liige on oma tegevuses vaba ja sõltumatu, peab ta esindama rahva huve, mitte eksitama riigikogu kantseleid umbmäärase selgitusega kuludokumentidega,“ ütles Verte.
Õigusabikulud polnud seotud riigikogu tööga
Riigiprokuröri sõnul tuvastati kohtumenetluses, et Kert Kingo esitatud kulud ei olnud seotud tema tööga riigikogus, vaid puudutasid kolmandate isikute õigusabikulusid tsiviilasjas, millel polnud seost tema maine kaitse ega riigikogu liikme ülesannetega. Kohtu hinnangul said nii Kert Kingo kui ka Martin Traat aru, et õigusabikulud ei olnud seotud riigikogu tööga.
„Kohus märkis õigesti, et kui igal riigikogu liikmel oleks õigus enda tööga seotud kulutusi suvaliselt sisustada, kujuneks kuluhüvitis sisuliselt palgalisaks. Selle võimaluse on riigikohus aga juba enam kui 15 aastat tagasi tehtud lahendis välistanud,“ lausus Verte.
Riigiprokuröri sõnul on Tallinna ringkonnakohus teinud põhjaliku lahendi, mis toob vajalikku selgust riigikogu kuluhüvitiste praktikasse ning annab selge sõnumi, et igalt rahvasaadikult on põhjendatud oodata riigimehelikkust.
Tallinna ringkonnakohus nõustus Harju maakohtu otsusega mõista Kert Kingo ja Martin Traat süüdi kelmuses, täpsustades süütegude õiguslikku kvalifikatsiooni ning kinnitades olulisi asjaolusid juhtumis.
Tingimisi vangistus
Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, mis puudutas süüteo kvalifikatsiooni. Ringkonnakohus leidis, et süüdistatavatele süüks arvatud kelmus ja sellele kaasaaitamine ei ole korduvad, vaid õiguslikus mõttes on tegemist ühe vältava teoga.
Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata, sealhulgas karistuste osas. Ringkonnakohus nõustus, et Kert Kingole mõistetud tingimisi ühe aasta ja üheksa kuu pikkune vangistus ning Martin Traadile mõistetud tingimisi kuue kuu pikkune vangistus olid põhjendatud. Mõlemal juhul ei pöörata vangistust täitmisele, kui süüdistatavad ei pane katseajal toime uut kuritegu.
Ringkonnakohus nõustus ka maakohtu hinnanguga, et advokaadibüroo läbiotsimine oli seaduslik ning selle käigus saadud tõendid on lubatavad.
Samuti leidis kohus, et menetlejal on õigus tõlgendada mõisteid „riigikogu liikme töö“ ja „riigikogu liikme tööga seotud kulu“ seaduse raames. Kohtumenetluses tuvastati, et Kert Kingo esitatud kulud ei olnud seotud tema tööga riigikogus, vaid puudutasid kolmandate isikute õigusabikulusid tsiviilasjas, millel polnud seost Kert Kingo maine kaitse ega riigikogu liikme ülesannetega.
Kohtu hinnangul said nii Kert Kingo kui ka Martin Traat aru, et esitatud õigusabikulud polnud seotud riigikogu tööga. Keelueksimust ei tuvastatud, kuna varasemad kaasused ja avalikkuses avaldatud seisukohad on kinnitanud, et ebaõigete andmete esitamine kuluhüvitiste taotlemisel on keelatud ja karistatav. Samuti leidis ringkonnakohus, et Kert Kingo puhul ei olnud eksimus vältimatu.
Ringkonnakohus rahuldas osaliselt kaitsjate taotlused apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks. Kert Kingo kasuks mõisteti riigilt välja apellatsioonimenetluse kulud summas 1360,30 eurot, ning advokaadibüroo Eipre & Partnerid kasuks Martin Traadi menetluskulud summas 735 eurot.
