Riigikohtu halduskolleegium selgitas esmaspäevases otsuses, millistel eeldustel saab Rahapesu Andmebüroo (RAB) haldusmenetluse käigus rahapesu kahtlusega vara riigi omandisse kanda ilma, et kriminaalmenetluses oleks kedagi rahapesus süüdi tunnistatud.
Kehtivas seaduses on puudujääke
RAB-il on õigus rahapesu kahtluse korral kehtestada kohtu loal pangakontole kuni aastane käsutuspiirang. Kui konto omanik aasta jooksul vara legaalset päritolu ei tõenda, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara kandmiseks riigi omandisse. Just seda RAB praeguses kohtuasjas ka taotles. Kohtud selleks aga luba ei andud, selgitades, et kõik vajalikud eeldused pole täidetud.
Riigikohus rõhutas, et rahapesu kahtlusega vara saab haldusmenetluses riigistada vaid juhul, kui vara ei ole võimalik mõjuval põhjusel konfiskeerida kriminaalmenetluses. Samuti selgitas riigikohus lahendis pikemalt teisi eeldusi haldusmenetluse käigus vara riigistamiseks, näiteks et vara suhtes peab olema rahapesu kahtlus ja vara omanikku või tegelikku kasusaajat pole kindlaks tehtud. Kõnealuses kohtuasjas oli vara omanik ja tegelik kasusaaja teada, mistõttu polnud vara riigistamine lubatav sõltumata teiste eelduste täidetusest.
Kolleegium nentis, et kehtivas seaduses on puudujääke, mille lahendamine on seadusandja ülesanne. Konkreetses asjas ei saa vara riigistada just seaduse ebakõlade tõttu. Kohtumääruse ja riigikohtunik Ivo Pilvingu eriarvamusega saab tutvuda riigikohtu veebilehel.
