Kui 2021. aastal tehti Eestist Venemaale makseid ligi 1,5 miljardi euro ulatuses, siis 2023. aasta esimese üheksa kuuga maksti Venemaale vaid 24 miljonit eurot. 2021. aastal oli Venemaalt laekuvate maksete maht 1,5 miljardit eurot.
Eesti-Vene piiril deklareeritud sularaha maht on siseneval suunal võrreldes 2021. aastaga kahekordistunud ligi 5 miljoni euroni. Suurem tõus on toimunud eelkõige rublade ja USA dollarite deklareerimises. Väljuval suunal oli 2023. aasta esimesel üheksal kuul piiril deklareeritud summa sama suur kui 2022. aastal kokku, ligi 3 miljonit eurot.
Rahapesu Andmebüroole esitatud finantssanktsiooni teadetest paistavad välja Kõrgõzstan, Kasahstan, Armeenia, Araabia Ühendemiraadid, Hongkong, Serbia ja Türgi. Nende riikide puhul on märkimisväärne ka ekspordi mahu kasv pärast sõja algust.
„See, et rahavood ehk otseriskid Venemaaga on vähenenud, peaks kõiki erikohustusega isikuid kutsuma valvsusele tundma oma klienti. See tähendab, et tehingutele tuleb vaadata süvitsi sisse, et tuvastada võimalikku sanktsioonist hoidumist,“ rääkis Rahapesu Andmebüroo asejuht Laura Aus.
Üha enam esitatakse Rahapesu Andmebüroole teateid, mis viitavad finantssanktsioonist kõrvalehoidmise kahtlusele.
„Keerukamad skeemid lõpliku kasusaaja peitmiseks on selgelt viited Euroopa Liidu kehtestatud finantssanktsioonist kõrvalehoidmisele,“ lisas Laura Aus.
Rahapesu Andmebüroo uuring „Muutused raha- ja kaubavoogudes ning finantssanktsiooni kohaldamine pärast Vene-Ukraina täiemahulise sõja algust“ tugines Rahapesu Andmebüroo, Eesti Panga, Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ja Eesti krediidiasutuste andmetele. Tegu on 2022. aasta septembris valminud uuringu jätku-uuringuga.
