Distsiplinaarkolleegium tunnistas Vavrenjuki süüdi ametikohustuste süülises mittekohases täitmises ja vääritus teos ning karistas teda palga vähendamisega. Kolleegium leidis, et kohtunik käitus mitmel juhul enda ametikohustusi eiravalt ja ka vääritult ning eksis korduvalt eetikakoodeksi nõuete vastu.
Kolleegium leidis, et kohtunik rikkus korduvalt eetikareegleid
Kolleegium tunnistas kohtuniku süüdi vääritus teos, mis seisnes telefoni soetamises käibemaksu võrra odavamalt enda tuttava pankrotihalduri büroo kaudu.
„Vavrenjuk kasutas enda juurdepääsu kohtuinfosüsteemile pereliikmete huvides. Ta osutas mitmel juhul õigusabiteenust, kuigi see pole kohtunikule lubatud, ja võttis selle eest ka tasu. Samuti kaasas ta oma sõpru pankrotihalduritena enda juhitavatesse menetlustesse ega taandunud neil juhtudel ise menetlusest, mis seadis kahtluse alla tema erapooletuse,“ märkis distsiplinaarkolleegium.
Kohtunike eetikakoodeksi kohaselt peab kohtunik olema eeskujuks nii seaduskuulekuses kui ka õiguskorrast kinnipidamisel ning tal tuleb vältida põhjendamatu soosingu või erapoolikuse kahtluse teket, isegi kui see on ainult näiv. Kolleegiumi hinnangul õõnestab selliste tegude ilmsikstulek ühemõtteliselt avalikkuse usaldust kohtusüsteemi vastu.
Kolleegium märkis, et kohtuniku süü suurus, tema süütegude laad, mitmekesisus ning kahju, mida õigussüsteemi sõltumatuse mainele põhjustati, külgneb vajadusega kaaluda kohtuniku ametist tagandamist. Siiski on veel võimalik pöörduda kaalukuselt järgmise karistuse, täpsemalt ametipalga vähendamise poole, seda aga maksimaalses võimalikus määras.
Väärkäitumise eest palgakärbe, mitte tagandamine
Karistuse valikul arvestas kolleegium ka seda, et kohtunik Vavrenjuk oli aastaid allutatud kriminaalmenetlusele, mis päädis õigeksmõistva otsuse tegemisega, ning uskus, et kohtunik on enda käitumist muutnud. Karistuseks mõisteti kohtunikule seetõttu ametist tagandamise asemel palga vähendamine 30 protsenti üheks aastaks.
Distsiplinaarkolleegium rõhutas eraldi, et järelevalve tegemine kohtuniku kohustuste täitmise üle on kohtu esimehe pädevuses, mis ei tähenda aga pelgalt sellist õigust, vaid on seadusest tulenev kohustus. Olukorras, kus tema juhitavas kohtus töötava kohtuniku puhul on tuvastatud sedavõrd kaalukad tööalased minetused, peab kohtu esimees enda sellekohast rolli iseäranis selgelt teadvustama.
Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium on kohtunikkonna omavalitsusorgan, mis lahendab kohtunike tööd puudutavaid kaebusi.
