„Eesti tööturg jäi 2024. aastal üldjoontes stabiilseks. See, et majanduslanguse ajal töötajate arv tööjõu-uuringu järgi ei vähenenud, viitab võimalusele, et majanduse taastudes saavad ettevõtted kahanenud tootmismahtu suurendada sisemist tööjõureservi kasutades. Tööjõu tõhusam rakendamine ja tootlikkuse parandamine on oluline ka ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks ja palgakasvust lähtuva inflatsioonisurve vähendamiseks,“ märkisid keskpanga ökonomistid Orsolya Soosaar, Lauri Matsulevitš ja Katri Urke ülevaates.
Palgasaajate arv ei kasva enam endise hooga
2024. aasta kokkuvõttes tööhõive registriandmete järgi kahanes. Kui erasektoris palgasaajate arv enam endise kiirusega ei kahanenud, siis avalikus sektoris see enam endise kiirusega ei kasvanud. Majanduslanguse tõttu kõige kiirema ja tugevama löögi saanud töötlevas tööstuses, kus hõive kahanes kokku ligi 7 protsenti, pööras töötajate arv aasta lõpukuudel majandusaktiivsuse ja ekspordi taastumise toel väikesele kasvule. Siiski kahanes hõive edasi mitmel teisel erasektori tegevusalal, sealhulgas ehituses ja kaubanduses.
Avaliku sektori tegevusaladest ei suurenenud palgasaajate arv endise hooga avalikus halduses ja hariduses. Tervishoius seevastu suurenes nõudlus tööjõu järele edasi. Ka teistes Euroopa riikides on viimastel aastatel hõive kasvu toetanud avalik sektor ja teenuste sektor, kuid tööstussektoril on samal ajal läinud kehvemini. Siiski on tööjõu-uuringu andmetel Eesti avaliku sektori hõive osakaal teiste Euroopa riikidega võrreldes keskmiste seas, isegi kui see on viimastel aastatel kasvanud.
Töötuse määr tõusis, palgakasv kiirenes aasta lõpus
Möödunud aasta suurem töötute arv võrreldes tunamullusega oli ökonomistide selgitusel tingitud suures osas aktiivsemast tööotsingust ja vähem töökohtade kadumisest. See näitab nende sõnul ühelt poolt tööturu vastupidavust, aga ka seda, et nõudlus töökäte järele oli liiga nõrk, et luua tööotsijate kasvuga samas tempos uusi töökohti. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti jõudnud kõrgema töötuse tasemega riikide sekka, nii nagu ka mitu meie olulist kaubanduspartnerit: Soome, Rootsi, Leedu ja Läti.
Keskmise palga kasv 2024. aastal esialgu 2023. aastaga võrreldes aeglustus, kuid kiirenes aasta lõpus uuesti. Sellesse panustas mõningal määral palgamaksete ajastamine nii, et palk makstaks välja aasta lõpus enne tulumaksutõusu, kuid see ei selgita palgakasvu kiirenemist täielikult. Enim kiirenes palgakasv erasektoris, kus koos majanduse taastumisega võis töötajate töökoormus veidi suureneda.
Palgad kerkivad, ostujõud kõigub
Töötajate palganõudmisi võis keskpanga hinnangul kergitada maksutõusudele eelnev soov kompenseerida ostujõu vähenemist, mille hinnakasv võib kaasa tuua. Samuti on võimalik, et rolli võis mängida vajalike oskustega töötajate nappus, millele viitab see, et palgakasv kiirenes olukorras, kus tööotsijaid on keskmisest rohkem.
Palga ostujõud kasvas möödunud aasta jooksul hoogsalt ning ületab praegu isegi oma languseelset tippu. Eesti Panga prognoosi järgi pidurdavad maksutõusud ja kiirem hinnakasv sel aastal majapidamiste ostujõu kasvu ajutiselt – 2026. aastal on taas oodata ostujõu märgatavat paranemist tänu tulumaksuküüru kaotamisele.
