Tööandja algatusel lahkus sel perioodil ametist 6705 inimest. Neljandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 599 000.
„Vabu ametikohti oli enim avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal – kokku 1277. Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses, kokku 98 898,“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk.
Hõivatud ametikohti oli enim Harju maakonnas
Vabad ametikohad moodustasid kõikidest ametikohtadest 1,5 protsenti ning neid oli lisaks avaliku halduse tegevusalale kõige rohkem info ja side, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel, vastavalt 1205, 1187 ja 1120.
Tööle võeti sel perioodil 34 259 inimest. „Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga võeti tööle üle 2100 inimese võrra vähem,“ selgitas Saagpakk.
Tööandja algatusel töölt lahkunud inimeste arv, mis oli 6705, oli 451 võrra madalam kui 2023. aasta neljandas kvartalis. Sellisel viisil töölt lahkunute arv moodustas ligi 16 protsenti kõigist töölt lahkunutest. „Kui vaadata kõiki sel perioodil töölt lahkunuid, siis 2024. aasta neljandas kvartalis oli neid kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal, kus neid oli 6550 töötajat,“ lisas Saagpakk.
Tööle võetud töötajate arv oli suurim hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning haldus- ja abitegevuste valdkonnas. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetute ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes 2023. aasta neljanda kvartaliga võrreldes ligi kuus protsenti.
Vabu ametikohti oli Eestis 2024. aasta neljandas kvartalis Harju maakonnas 75,7 protsenti kõikidest vabadest ametikohtadest ja Tartu maakonnas 11,6 protsenti. Ka hõivatud ametikohti oli mullu viimases kvartalis enim Harju maakonnas – 55,9 protsenti kõikidest hõivatud ametikohtadest. Järgnes Tartu maakond 11,2 protsendiga, seejärel Pärnu maakond 4,6 protsendiga ning Ida-Viru maakond 2,8 protsendiga.
