28.04.2025 Esmaspäev

Ametiühingud nõuavad palgatõusu avalikus sektoris

Kui soovime näha avalikus sektoris motiveeritud ja pädevaid spetsialiste, peab nende töö olema vääriliselt tasustatud, rõhutas Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask. Organisatsioon esitas valitsusele ettepaneku, et ka riigiteenistujatel lubataks streikida, kui nende töötingimused või palgad ei ole rahuldavad.

Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask
Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask Foto: RUP

Vaski sõnul on riigiteenistujatel praegu äärmiselt keeruline oma õigusi kaitsta, kuna nende võimalused mõjutada tööandjat – riiki – on väga piiratud. Ta rõhutas, et kui läbirääkimised jõuavad ummikseisu, on kõige tõhusamad vahendid kohustuslik lepitamisprotseduur või õigus streikida.

Avaliku sektori palgapoliitika vajab ümbermõtestamist

„Riigi palgapoliitika vajab põhjalikumat planeerimist ja läbimõeldumat lähenemist,“ märkis Vask, juhtides tähelepanu kuni kolmekordsele palgavahele erinevate ministeeriumite vahel. Ta lisas, et tugeva ja tõhusalt toimiva avaliku sektori jaoks tuleb töötajaid hinnata mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes – pakkudes õiglast palka ja kaasates neid töötingimuste kujundamisse.

„Võimalus osaleda läbirääkimistes ja kaitsta oma õigusi streigi või lepitusprotsessi kaudu peab saama süsteemi lahutamatuks osaks,“ rõhutas Vask. Tema hinnangul on väärikas palgatase pikaajaliselt investeering riigi kestlikkusse, mitte lihtsalt eelarvekulu.

Eesti Tööandjate Keskliidu juht Hando Sutter märkis, et alates 2019. aastast on avaliku sektori töötajate arv kasvanud 15 000 inimese võrra. Ta rõhutas, et just avalik sektor on viimastel aastatel olnud palgakasvu peamine vedur, eriti hariduse ja tervishoiu valdkondades, kus palgad on kasvanud kiiremini kui riigi keskmine.

Sutteri sõnul on aga samal ajal riigi kulud kasvanud 70 protsenti, samas kui majandus – maksutulude põhiallikas – on suurenenud vaid 45 protsenti ning viimase kolme aasta jooksul hakanud hoopis kahanema.

„Oleme üles ehitanud riigi, mida me ei suuda üleval pidada,“ ütles Sutter.

Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) väljendas sel nädalal ERR-ile antud intervjuus ettevaatlikku optimismi, märkides, et riigiteenistujate palgatõus on võimalik. Kuid peaminister Kristen Michal (Reformierakond) jahutas neljapäevasel pressikonverentsil ootusi, öeldes: „Ootused peavad jääma madalaks.“

Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutopalk 2024. aastal 1981 eurot, mis on 8,1 protsenti rohkem kui 2023. aastal. 2024. aasta neljandas kvartalis tõusis keskmine brutopalk 2062 euroni. Kõrgeim keskmine palk registreeriti Tallinnas – 2325 eurot.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255