Detsembris tõusid hinnad võrreldes novembriga 0,3 protsenti. Kui arvestada tavapäraseid aastasiseseid kõikumisi, oli kuine hinnatõus 0,4 protsenti.
Detsembris jõudis aastane inflatsioon 4,1 protsendini ehk keskmiselt tõusid hinnad aasta sees umbes 0,3 protsendi võrra iga kuu. Inflatsioon oli suurem aasta alguses, kui tõusis käibemaks, ülejäänud aasta jooksul kasvasid hinnad keskmiselt 0,2 protsendi võrra kuus.
Oodata on hinnatõusu kiirenemist
„Aastal 2024 olid hinnad 3,7 protsenti kõrgemad kui olid keskmiselt aasta varem. See tähendab, et samaväärse ostukorvi jaoks oli vaja teenida iga saja euro kohta 3,7 eurot rohkem. Keskmise palga tõus oli suurem kui 3,7 protsenti, mistõttu enamiku palgasaajate jaoks läks elu eelmisel aastal veidi paremaks,“ rääkis Uusküla.
„Kuigi 4,1-protsendine aasta jooksul toimunud hinnatõus on väiksem kui kolmel eelneval aastal: 2021. aastal oli see 12 protsenti, 2022. aasta lõpuks 17,5 protsenti ja 2023. aasta lõpuks 4,3 protsenti, on tegemist väga suure hinnatõusuga. Euroala hinnatõus on väiksem ning ka meie naabrite Läti, Leedu ja Soome hinnatõusud jäävad meie omale selgelt alla,“ jätkas Uusküla.
Tema sõnul oleks pärast suurt hinnatõusu 2021. ja 2022. aastal Eestile vaja väga madalat hinnatõusu või väikest hinnalangust, et eksportivad ettevõtted saaksid veidi leevendust ning jõuaksid kohaneda kasvava kuluga.
„Jätkuv hinnatõus teeb eksportijate elu keeruliseks ka siis, kui välisnõudlus taastub, sest uued tellimused võivad pigem Eestist mööda minna,“ ütles Uusküla.
„Sel aastal on paraku aga oodata hinnatõusu mõningast kiirenemist, sest kasvavad maksud, aktsiisid, tasud, trahvid ja erinevad tasud. Ettevõtted proovivad seda küll töötajatele kompenseerida, kuid see omakorda tähendab kulude kasvu ja hinnatõusu,“ lisas Uusküla.
