Tulumaksu ja sotsiaalmaksu laekumine kasvas
Sotsiaalmaksu tasumine kasvas veebruaris 6 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Riigieelarvesse laekuva füüsilise isiku tulumaksu kasvu mõjutas lisaks tulumaksumäära tõstmisele ja palgafondi kasvule positiivselt ka inimeste sissetulekute kasv üle maksuvaba tulu arvestamise piiri. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas veebruaris aeglasemalt kui sotsiaalmaks. Seda mõjutas erandlikult madala palgafondi kasvuga jaanuar, kuna osa ettevõtteid maksis detsembri töötasu välja detsembris, mitte jaanuaris.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine vähenes veebruaris pärast erakordselt kõrget jaanuari laekumist. Kuigi tulumaksumäär tõusis, vähenes erasektori jaotatud kasumilt laekuv tulumaks veebruaris ligi viiendiku võrreldes eelmise aasta sama kuuga, sest kasumit jaotati vähem. Tegevusaladest vedasid veebruaris jaotatud kasumi tulumaksu laekumist finants- ja kindlustustegevus 8 miljoni euroga, töötlev tööstus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus mõlemad 3 miljoni euroga.
Käibemaksu tasumine jäi mullusega samale tasemele
Käibemaksu tasumine oli veebruaris eelmise aasta tasemel 2024. aasta lõpus toimunud autode etteostu ja riigikaitseliste ostude nihkumise tõttu järgnevatesse kuudesse. Käibemaksu tasumist pidurdas autode aktiivne etteost 2024. aasta lõpus, mis oluliselt vähendas veebruarikuu müüki. Samuti erines riigikaitseliste ostude ajastus võrreldes eelmise aastaga, lükates vastavad kulutused tänavu hilisemasse perioodi ja vähendades veebruarikuu maksutulu.
Eestlaste aktiivsust välismaistes e-poodides näitab piiriülese e-kaubanduse käibemaksu tasumise suurenemine enam kui poole võrra, mille tulemusena kasvas selle osakaal käibemaksu tulus veebruaris 6 protsendini. Tegevusalade lõikes vedasid veebruari käibemaksu tasumise kasvu energeetika ja hoonete ehitus. Esimeses mängis rolli oluliselt kõrgem elektri börsihind ning teises suuremad realiseerimised kui aasta varem.
Kütuseaktsiis tõusis tänu diisli deklareerimisele
Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tasumine oli võrreldes eelmise aasta veebruariga madalam, kütuseaktsiisi aga tasuti rohkem. Veebruari alkoholiaktsiisi tasumise langus on tingitud 2024. aasta lõpus soetatud varude jätkuvast realiseerimisest. Kange alkoholi puhul võib oodata madalamat deklareerimist veel ka järgnevatel kuudel suurte varude tõttu. Läti suunas alkoholi piirikaubanduse tõusu märke praegu ei ole. Tubakaaktsiisi tasumine langes eelmise aasta veebruariga võrreldes 3,9 protsenti. See langus oli oodatav, kuna jaanuaris soetati varusid uute maksumärkide kehtima hakkamise tõttu.
Kütuseaktsiisi tasumine oli veebruaris võrreldes eelmise aastaga kõrgem. Tasumisele avaldas suurimat mõju diislikütuse suurem deklareerimine. Diislikütuse deklareerimine kasvas 13 protsenti, samal ajal kui bensiini deklareerimine langes 4 protsenti. Tarbimist toetab jätkuvalt diisli jaehinna langus, mille hind on ühtlasi Baltikumi madalaim.
Kütusehindade langust toetab maailmaturu ebakindlus
Leedu, millega võrreldes on Eesti diislihinnad olnud kõrgemad, kehtestas jaanuarist uue aktsiisimäära. Sellega lisandus CO2 komponent, mille järkjärguline tõus on kavandatud aastani 2030. Diislikütuse standardmäär Leedus 2025. aasta jaanuari algusest koosneb 466-eurosest põhiosast ja 53,6-eurosest CO2 komponendist.
Aastaks 2030 on kavandatud CO2 komponendi tõusu 157,6 euroni. Selle tulemusel on Leedu hinnad tõusnud ja jaanuarist alates on Eesti diisli hind liitri kohta olnud Leedu hinnast madalam. Kütuste jaemüügihindade taset mõjutab nafta maailmaturuhinna langus, mille põhjuseks on kavandatavad tollitariifid ning üldine ebakindluse tõus. See pärsib globaalset majanduskasvu, vähendab naftatoodete nõudlust ning tõenäoliselt langetab kütusehindu ka Eestis.
