Merit Tarkvara tegevjuht Tõnis Kask hoiatab, et need kaks trendi koos suunavad Eesti majanduse ohtlikule teekonnale, millel võivad olla pikaajalised tagajärjed. „Maksukeskkonna ebastabiilsus ja digiteerimise potentsiaali kasutamata jätmine on Eesti majanduse kaks kõige kriitilisemat väljakutset,” ütles ta konverentsil „Meriti Inspiratsioonipäev 2025”, kus olid fookuses eelkõige maksumuudatused ja töö automatiseerimise potentsiaal.
Kase sõnul suurendavad maksumuudatuste pidev karussell ja digiteerimise aeglus ettevõtjates ebakindlust. Ettevõtete juhid on sunnitud keskenduma paberitööle ja maksumuudatustega kohanemisele, selle asemel et tegeleda ettevõtte arendamisega.
Muutlik maksukeskkond destabiliseerib majandust
Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi ning EVEA president Ille Nakurt-Murumaa sõnul on viimaste aastate sagedased maksumuudatused tekitanud ärikeskkonnas suurt ebakindlust. Maksu- ja tolliameti käibemaksu osakonna juhi Annika Oja kinnitusel näitab värskeim uuring, et vaatamata läbi aegade parimale maksulaekumisele on ettevõtjate ja eraisikute maksutahe selgelt vähenemas.
„See pidev siksakitamine maksupoliitikas on ohtlik,” tõdes ka Kask. „Kui EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hoiatas, et ettevõtjad tunnevad maksustamisel ebaõiglust ning selle tulemusena halveneb maksukuulekus, siis peaks see olema tõsine häirekell riigi jaoks. Me oleme punktis, kus ärikliimale tekitatud kahju hakkab kumama läbi majandusstatistikast.”
Kase sõnul mõjutavad maksulõksu langenud ettevõtjad kogu majandust. „Näiteks hotellisektor – käibed on endiselt 5 protsenti madalamad kui 2019. aastal, seega käibemaksu tõus koos töötajate palgasurvega tekitab olukorra, kus ettevõtted pole tegelikult suutelised investeerima ega kasvama,” selgitas Kask.
50 miljonit eurot visatakse igal aastal tuulde
Teiseks suureks probleemiks Eesti majandusele on digitaliseerimise aeglus. Kask näeb siin paradoksi – Eesti, mida tuntakse e-riigi lipulaevana, raiskab miljoneid eurosid ebavajalikule käsitööle.
„E-arved on Eestis olnud 20 aastat, kuid ligi 70 protsenti ettevõtetest ei kasuta neid siiani,” märkis Kask. „See tähendab, et igal kuul toimub raamatupidajate käsitsi sisestamise maraton, kus üle 700 000 kuludokumendi sisestatakse raamatupidamisprogrammi käsitsi. See raiskab aastas 50 miljoni euro väärtuses tööaega.”
Merit Aktiva tootejuht Margus Kill tõi konverentsil välja fakti, et vaid 5,7 protsenti käibedeklaratsioonidest saadetakse otse maksu- ja tolliametile, kuigi see protsess on täielikult automatiseeritav. „Põhjus peitub sageli põhjendamatus hirmus – ettevõtetes on levinud ekslik arusaam, et maksuamet saab seeläbi ligipääsu kõigile nende andmetele. Tegelikult on see müüt,” selgitas Kask.
Raamatupidaja muutub äri mootoriks
Innovaatilised lahendused on turul olemas, kuid tehnoloogiliste lahenduste rakendamine ei tähenda raamatupidajate kadumist. Vastupidi – Kask näeb, et tehnoloogia vaatab raamatupidaja rolli ümber ja muudab selle strateegiliseks.
„Nagu Swedbanki äripanganduse osakonnajuht Anu Liblik tabavalt ütles – kümne aasta pärast pole raamatupidaja enam andmesisestaja, vaid ettevõtte strateegiline tuumik, kes aitab juhtidel langetada läbimõeldud ärilisi otsuseid,” ütles Kask.
Tehisintellekt ja automatiseerimine vabastavad raamatupidajad rutiinsest tööst, võimaldades neil tuua ettevõttele finantsjuhtimise ja ärianalüüsi märksa suuremat väärtust. „Mida suurem on ettevõte, seda paremini on see mõistmine juba juurdunud,” lisas Kask.
Lahendusena maksustabiilsus ja digirevolutsioon
Tõnis Kask näeb, et Eesti ettevõtluskliima parandamiseks on tarvis kahepoolset lähenemist – nii riigi kui ettevõtete endi poolt. Ettevõtjate usalduse taastamiseks on esmatähtis stabiilsem ja pikemaajalisem maksupoliitika. „Kui riik suudab vähendada regulatiivset turbulentsi ja pakkuda pikaajalist kindlustunnet, siis ettevõtjad julgevad rohkem investeerida ja laieneda,” selgitas Kask. Ta on kindel, et samal ajal on ka ettevõtetel endil võimalik digitaliseerimise kaudu oma konkurentsivõimet tõsta.
„Elektrooniline andmevahetus, e-arved ja automatiseeritud raamatupidamine pole enam tulevikumuusika, vaid kohe rakendatav konkurentsieelis,” selgitas Kask. „Soovitan ettevõtjatel analüüsida, kui palju aega kulub nende organisatsioonis manuaalsetele protsessidele, mida saaks automatiseerida. Just praegu, majanduslikult keerulisel ajal, on õige aeg investeerida tehnoloogiasse, mis vabastab ressursse ettevõtte põhitegevuseks ja kasvuks.”
