Ettevõtted, kes kasutavad veel PDF-formaadis arveid, on kerge saak küberkurjategijatele, sest e-kirja kaudu liikuvale arvele ligi pääsemiseks on vaja ainult töötaja arvutisse häkkida ning arvel olevad andmed ära muuta. Turvanõrkuste ja töötajate vähese küberteadlikkuse tõttu pole see aga kuigi keeruline.
Kõik sõltub sellest, millega ollakse valmis riskima
„E-arve on ühest programmist teise liikuv kogum infot, millel on kaks head omadust. Esiteks ei saa see rämpsposti sattuda ning seega ei teki probleemi kättesaadavusega. Teiseks on see turvaline, sest seda ei saa niimoodi muuta nagu näiteks e-kirja teel saadetavat PDF-arvet,“ rääkis ettevõtte Merit Tarkvara tegevjuht Tõnis Kask. Ta lisas, et e-arve puhul on võimatu, et raamatupidamisprogrammi sisestatakse valede andmetega arve.
Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse äriliini juht Erje Mettas rõhutas, et ettevõtjate jaoks on arvepettused kõige suurem ohuallikas, mida saaks vältida e-arvete saatmisega. „Praeguseks ei ole tuvastatud veel ühtegi e-arvetega seotud pettust.“
Kahjuks kasutab e-arveid vaid 8 protsenti Merit Tarkvara abil teenindatavatest ettevõtetest. Soomes seevastu kasutab e-arveid 80 protsenti ettevõtetest. Kase sõnul võib üheks põhjuseks olla hind – üks e-arve maksab ettevõttele 10 senti. „See kõik sõltub muidugi sellest, millega ollakse valmis riskima,“ rääkis ta.
Küberkurjategijad oskavad nutikalt ära kasutada tehisintellekti võimalusi
Kask tõi näite, kuidas küberkurjategijad muutuvad järjest nutikamaks uute skeemide kasutusele võtmisel: üks nende tarkvara kasutajast firmaomanik pöördus tegevjuhi poole sooviga, et viimane maksaks talle välja dividendid (seitsmekohalise summa). Soovi kinnitamiseks tehti ka videokõne, kus omanik esines nii oma hääle kui ka näoga. Dividendid aga omanikuni ei jõudnudki, vaid tegemist oli hoopis pettusega, kus küberkurjategijad olid osavalt ära kasutanud tehisintellekti võimalusi.
„E-arvete puhul ei ole vaja helistada või videokõnesid teha ning selline pettus ei oleks saanud juhtuda,“ kinnitas Kask. Tema sõnul on e-arve elementaarne osa digihügieenist, mis muutub tulevikus järjest olulisemaks ning aitab Eestil üle minna reaalajamajandusele.
Erje Mettas rõhutas, et ettevõtted peaksid järjest enam panema rõhku oma süsteemide automatiseerimisele, sest sellel on märkimisväärne mõju turvalisuse tagamisele ja ettevõtte töö tõhustamisele. See annab ka pangale suurema kindluse, et küberrünnaku puhul on klient paremini kaitstud ega jää oma finantskohustuste täitmisega hätta.
