Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko märkis, et see trend on taas hoogu kogumas mitmes sotsiaalmeediakanalis, eriti Instagramis.
„See meenutab vanu sõbrapäevikuid, kuhu inimesed kirjutasid enda kohta põhiteavet – sünniaeg, sünnikoht, silmavärv, lemmikloomade nimed, hobid jne. See võib tunduda süütu väljakutsena, kuid kogenud petturid oskavad seda oma huvides ära kasutada,“ hoiatas Tkatšenko.
Avatud sotsiaalmeediakontod on eriti haavatavad
Eksperdi sõnul on see trend eriti ohtlik inimestele, kelle sotsiaalmeediakontod on avalikud. Petturid oskavad võita usalduse ning kui neil on olemas näiteks ohvri lemmiklooma nimi või mõni muu isiklik detail, on petuskeemi veelgi lihtsam teostada.
Isegi kui inimene ise arvab, et teda pole võimalik nii kergesti petta, võivad kelmid kasutada kogutud teavet hoopis kellegi teise eksitamiseks. Näiteks võivad nad helistada teie vanaemale, kes ei oska kahtlustadagi, et midagi on valesti, sest kust muidu võiks võõras inimene teada teatud isiklikke andmeid?
Kelmid on Eestis välja petnud juba sadu tuhandeid eurosid
Eesti Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel suutsid petturid 2023. aasta detsembris petuskeemi abil inimestelt välja meelitada ligikaudu 100 000 eurot. Üks levinud skeem on väidetav liiklusõnnetus, kus kelmid helistavad ohvrile ja väidavad, et tema lähedane on sattunud avariisse ning kriminaalvastutusest pääsemiseks tuleb tasuda advokaadile või kahjude hüvitamiseks raha üle kanda.
„Ära jaga oma elu detaile avalikus ruumis. Pea meeles, et kurjategijad võivad seda infot kasutada, et võita usaldust ja petta sinu lähedasi,“ rõhutas Tkatšenko.
Isikuandmete jagamine sotsiaalmeedias võib aidata petturitel ka paroolide murdmist lihtsustada. „Kahjuks kasutavad paljud inimesed lihtsaid paroole, mis põhinevad nende sünniajal, lemmiklooma nimel või muul isiklikul teabel,“ ütles Tkatšenko.
PPA hinnangul kaotasid Eesti elanikud 2023. aastal erinevate finantspettuste tõttu vähemalt 8,8 miljonit eurot.
