Seaduse eesmärk on siduda lahti agressiooni toetavale Moskva patriarhaadile alluv Eesti Kristlik Õigeusu Kirik endise nimega Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik oma emakirikust.

Eesti riigile on esmatähtis kindlustada julgeolek ja põhiseaduslik kord

Seadusega soovitakse tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks. Seaduse kohaselt ei tohi Eestis tegutsev kirik, kogudus või klooster oma tegevuses juhinduda välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest ega olla põhikirja, lepingu või muude dokumentide kaudu või majanduslikult seotud välisriigis asuva usulise ühenduse, vaimuliku keskuse, juhtorgani või vaimuliku juhiga, kui need kujutavad ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale. 

Selline oht võib muu hulgas esineda siis, kui vaimulik keskus, juhtorgan, vaimulik juht, isik või ühendus toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale.

Siseminister Igor Taro sõnul täpsustab seadus tingimusi, mis puudutavad nii usuliste ühenduste administratiivset juhtimist kui ka näiteks mistahes majanduslikku sõltuvust meile vaenulike riikide valitsustega seotud või koostööd tegevatest usuorganisatsioonidest.  

„Eesti riigi jaoks on esmatähtis kindlustada julgeolek ja põhiseaduslik kord ning tagada siin elavatele inimestele rahu ja turvalisus. Me tagame jätkuva usuvabaduse ning ka selle, et tulevikus ei oleks võimalik kasutada religiooni meie riigi ja rahva vastu,“ sõnas Taro. 

Taro hinnangul ei ole Eestis tegutsevatel struktuuridel muutunud julgeolekuolukorras teist teed, kui katkestada sidemed Moskva patriarhaadiga ja haakida end lahti Kremli narratiividest ja mõjutustegevusest. 

Samuti täpsustab seadus, kes saab Eestis vaimulikuna teenida. „Seaduse mõistes ei saa vaimulikuna töötada inimene, kes ühel või teisel põhjusel ei tohi Eestis elada või viibida. On selge, et Eestis tegutsevat usuühendust ja selle järgijaid ei saa saa juhtida või teenida inimene, keda me Eestisse julgeolekukaalutlustel ei luba,“ ütles Taro. 

Veel täpsustatakse vastuvõetud seadusega nõudeid usulise ühenduse põhikirjale ning nähakse ette, et kui kogudus või klooster soovib lahkuda kirikust, mille tegevus, põhikiri või juhatuse koosseis ei vasta kehtestatavatele nõuetele, on võimalik seda teha võttes vastu uus põhikiri ja nõuetega kooskõlas olevad muudatused registrisse kanda ilma selle kiriku juhtorgani heakskiiduta, kuivõrd sellise heakskiidu saamine ei pruugi olla realistlik.

Kirikute ja koguduste seaduse muudatus ei too kaasa ühegi kiriku sulgemist

Nii 1993. aastal kui ka kolmapäeval vastuvõetud seaduses on vaimulikuna töötamine seotud kohalike valimiste valimisõigusega. „Viimase põhiseadusemuudatusega muudeti aga kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega isikute hääleõiguslikkust. Seetõttu peame muutma kirikute ja koguduste seaduses vastavaid sätteid ning tagama selle, et Eestis viibivad seadusekuulekad ja Eestile lojaalsed kolmandate riikide kodanikud saaksid vaimulikuna töötamist jätkata,“ lausus Taro. Need muudatused on kavas teha põhiseaduskomisjonis menetletava seaduseelnõu raames, millega muudetakse ka kohalike valimise seadust. 

Eesti Kirikute Nõukogu asepresident piiskop Philippe Jourdani sõnul on riik kirikute ja koguduste seaduse muudatuse menetlemisel olnud siiras dialoogis kirikutega, kuulanud kirikute nõukogu poolt väljendatud parandusettepanekuid ja  murekohti ning püüdnud leida neile lahenduse.

Järgmiseks liigub seadus presidendi kantseleisse, kus president Alar Karis otsustab selle väljakuulutamise. Kirikutele, kogudustele ja kloostritele, kel tarvis põhikirjad ja tegevuspõhimõtted seadusega kooskõlla viia, on antud üleminekuajaks kaks kuud. 

Seadusemuudatustele eelnevas protsessis on siseministeerium olnud aktiivses dialoogis nii Moskva Patriarhile otsealluva Kuremäe kloostri kui ka hiljuti nime muutnud MPEÕK-ga ehk praeguse Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku ja selle kogudustega.

„Läbirääkimised ja palved end Moskvast lahti siduda on kestnud juba alates Venemaa agressioonisõja algusest 2022. aastal. Tegu on tundliku teemaga ja riik on olnud siin väga pika meelega. Oleme andnud asutustele aega näidata tegudega, et nad ei soovi olla agressorriigi esindaja Eestis, kuid mingeid reaalseid muutusi pole ei Moskva Patriarhile alluv kirik ega klooster soovinud teha,“ nentis siseminister Taro.

Seadus ei muuda põhimõtet, et usulise ühenduse sundlõpetamise kohta teeb lõpliku otsuse kohus. Kirikute ja koguduste seaduse muudatus ei too automaatselt ühegi kiriku sulgemist ega ka näiteks vene õigeusutraditsiooni keelustamist Eestis. Pärast seaduse väljakuulutamist kohtuvad siseministeeriumi esindajad kõikide kogudustega, keda eelnõu puudutab.